Kriminaalsete rändajate vastu suunatud meetmed: Stockeri nõudlus

Am 22.05.2025 diskutieren führende Politiker über die Überarbeitung der EMRK zur effektiveren Abschiebung straffälliger Migranten in Europa.
22. mail 2025 arutasid juhtivad poliitikud ECHR -i läbivaatamist karistatavate rändajate tõhusama küüditamise eest Euroopas. (Symbolbild/DNAT)

Kriminaalsete rändajate vastu suunatud meetmed: Stockeri nõudlus

Österreich - Austria kantsleri kristlik stocker on taas võtnud arutelu välismaiste kurjategijate ** määramise üle **. Märgitakse, et rändajatega seotud raskete vägivaldsete kuritegude ja narkootikumide kuritegevuse suurenevad juhtumid. Taani peaminister Mette Frederikseni ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni algatatud avatud kirjas rõhutavad allakirjutanud vajadust võtta tõhusaid meetmeid nende riikide vastu, mis instrumentaalivad sisserändajaid. Seda algatust toetavad erinevad valitsusjuhid, sealhulgas Stocker ja Belgia peaminister, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Alustati arutelu Euroopa inimõiguste konventsiooni tõlgendamise üle (ECHR). Kriitikute, sealhulgas Stocker, väidavad, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (ECHR) praegune tõlgendus piirab demokraatlike ühiskondade kaitsmise võimet. Austrias ei peeta ECHR -i mitte ainult õigusriigi koormuse kanda sambaks, vaid tal on ka põhiseaduslik auaste ja see tagab põhiõigused.

ECHR

juriidiline raamistik

Euroopa inimõiguste konventsioon kohustab allkirjastatavaid riike, et tagada põhimõttelised tsiviil- ja poliitilised õigused. See hõlmab õigust elule, õigust õiglasele protseduurile ja sõnavabadusele. Need õigused on kõigile riiklike parteide jurisdiktsioonis olevate isikute jaoks siduvad, sõltumata nende kodakondsusest.

Eelkõige on konventsiooni osana rangelt keelatud piinamise, diskrimineeriv ravi ja meelevaldne kinnipidamine. Selle taustal peetakse *väljakutse *kriminaalsete rändajate küüditamise õiguslike takistuste ületamiseks tõsiseks. Avatud kirja allakirjutanute arvamused on see, et praegune õigusraamistik ei vasta 21. sajandi muutunud asjaoludele.

Euroopa Liit ja inimõigused

ELil mängib olulist rolli demokraatia ja inimõiguste toetamisel oma välisuhetes. [Euroopa parlamendi] teabe kohaselt (https://www.europarl.europa.eu/factshets/de/sheet/165/human Rights) põhineb see tõsiasjal, et inimõigused on integreeritud kõigisse poliitikavaldkondadesse. Euroopa Liidu (EUV) lepingu artikkel 2 rõhutab väärtusi, millel EL põhineb, sealhulgas inimväärikus, vabadus ja õigusriik.

Lisaks õigusraamistikule rakendab EL ka inimõiguste edendamiseks konkreetseid meetmeid. See hõlmab konkreetsete projektide rahastamist ja umbes 60 osariigiga poliitiliste dialoogide rakendamist. Eriline tähelepanu on ka naaberriikide reformide toetamisele ja vastutuse võtmisele mitmepoolsete foorumite kontekstis.

Arutelu ECHRi ja kuritegelike rändajate määramise üle tuleb ajal, mil Euroopa kodanikud ootavad konkreetse teemaga seotud väljakutsete jaoks konkreetseid lahendusi. Jääb üle vaadata, kuidas selles valdkonnas õigusraamistik ja poliitiline tegevuskava arenevad.

Details
OrtÖsterreich
Quellen