Austria surve all: Brüssel nõuab fossiilidest kiiremini lahkumist!
Austria surve all: Brüssel nõuab fossiilidest kiiremini lahkumist!
Vienna, Österreich - Euroopa Komisjon kritiseeris Austriat teravalt oma riikliku energia- ja kliimaplaanide (NEKP) lõplikus hindamises ning nõuab fossiilkütuste vähendamise ja taastuvate energiate edendamise meetmete kiiret rakendamist. Kolmapäeval Brüsselis avaldatud dokumendis märgib komisjon, et Austria lõppplaan on esitatud hilja ja seda tuleb kokkulepitud kliimaeesmärkide saavutamiseks kiiresti rakendada. Austria esitas oma lõpliku NEKP 18. detsembril 2024, peaaegu kuus kuud pärast 30. juuni 2024 tähtaega. See viivitus oli tingitud vaidlustest ÖVP ja roheliste valitsuse koalitsioonide vahel.
Austria on võtnud kasutusele kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga 54 protsenti ja EL saab saavutada paljulubaval teel. ELi ametivõimud kritiseerivad siiski, et mõningaid lõppkava varasemate reitingute soovitusi on piisavalt rakendatud. Veerand heitkoguste vähendamist Austrias pole veel täielikult rakendatud. Komisjon on soovitanud täiendavaid meetmeid, näiteks fossiilkütuste toetuste vähendamine ning süsiniku eraldamise ja ladustamise kasutuselevõtt, et saavutada aeg -ajalt 2030 eesmärki.
Brüsseli nõuded
Komisjon nõuab olemasolevaid fossiilkütuste toetusi ja üksikasjalikku lõpetamise ajakava. Lisaks tuleb viivitamatult edendada hoonete termilise renoveerimise edendamist ja taastuvenergia kasutamist. Küttesüsteemide moderniseerimine on samuti hädavajalik. Taastuvenergia toetava raamistiku loomine kõigis sektorites on tungivalt soovitatav teavitada kodanikke ja ettevõtteid rahastamisvõimalustest ja taastuvate tehnoloogiate eelistest.
NEKP alus on föderaalse keskkonnaagentuuri WAM -i stsenaarium (koos täiendavate meetmetega). Selles vaadeldi kasvuhoonegaaside vähendamist otsustatud seadusandlike algatuste ja programmide põhjal. Praegused meetmed sektorites, mis ei allu ELi heitkoguste kaubandussüsteemile, võiksid 2030. aastaks vähendada 35 protsenti võrreldes 2005. aastaga. See tähendab siiski, et Austria on EL -i eesmärkidest endiselt 13 protsendipunkti. Sel eesmärgil on sidusrühmade, valitsusväliste organisatsioonide ja erakondade avalik konsultatsioon mõeldud vähendamise saavutamiseks ettepanekute kogumiseks ja kontrollimiseks.
ELi kliimakaitsepoliitika ja eesmärgid
ELi kliimakaitsepoliitika kontekstis on eesmärk vähendada kliimamuutuste mõju ning vähendada keskkonna- ja kliimakahjustavaid tegevusi. Seda tehakse vastavalt rahvusvahelistele lepingutele nagu Pariisi leping. Oma pikaajalise strateegia "Kõigile puhta planeedi" osana on EL seadnud endale eesmärgi saavutada 2050. aastaks Net-null kasvuhoonegaaside heitkogused. 2019. aasta detsembris vastu võetud EL Green Deal on selle kasvustrateegia.
Keskne instrument on riiklikud energia- ja kliimakaitseplaanid (NECPS), mis on kõigi liikmesriikide jaoks siduvad heitkoguste strateegilise vähendamise ja taastuvenergia laienemisega. EL on loonud ka õigusraamistikku, näiteks 2021. aasta juulis otsustatud ELi kliimaseadus, mis seaduslikult ankrus kasvuhoonegaaside neutraalsuse aastaks 2050 ja heitkoguste vähenemine 2030. aastaks 55 protsenti.
Komisjon jätkab kliimapoliitika eesmärkide tagamise strateegiate väljatöötamist, ja 2024. aasta kevadel pakkus välja 2040. aastaks vähendamise sihtkoht, mille eesmärk on 90 -protsendiline kasvuhoonegaaside heitkogused vähendada võrreldes 1990. aastaga. Meetmed, nagu näiteks repotion ELi pakett, peaksid kiirendama üleminekut puhta energiaga ja vähendama sõltuvust fossiilküikudest.
Brüsseli surve ei lase alla ja järgmised kuud on Austria kliimapoliitika jaoks otsustav.
Lisateavet kliima- ja energiapoliitika praeguste arengute ja soovituste kohta külastage artikleid saidilt https://www.vienna.at/oesterreich-unt-und--druck-bruck-bruck-zuessel-zegigt-klimaplans-und-und-fossilen-ausstieg/9437915 ", < "https://www.umweltbundamt.at/news230704"> keskkonna Bundesamt.at ja DetailsOrt Vienna, Österreich Quellen
Kommentare (0)