Austria ähvardab ELi puudujäägi menetlust: rahandusminister jääb rahulikuks!
Austria ähvardab ELi puudujäägi menetlust: rahandusminister jääb rahulikuks!
Österreich, Land - ELi rahaline olukord on ELi keskmes, sest tööstusharu kardab, et algatatakse riigi vastu suunatud puudujäägimenetlus. Vastavalt Kosmo ELi komisjoni ametlikku soovitust kolmapäevaks. Menetluse alustamiseks on 20. juunil või 8. juuliks vajalik majandus- ja rahandusministri nõukogu nõusolek.
Austria eelmise aasta eelarvepuudujääk oli 4,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ja selle hinnanguliselt on see jooksval aastal jätkuvalt 4,5 protsenti. See on kaugelt üle Maastrichti piiri - 3 protsenti, mis määrati Maastrichti lepingus. Need eeskirjad tagavad stabiilsuse orienteeritud rahaliidu kindlate riikide rahanduse ja sätestavad, et maksimaalset puudujäägi väärtust ei tohi ületada.
reaktsioonid defitsiidi olukorrale
Rahandusminister Markus Marterbauer on eelseisva puudujäägimenetluse suhtes rahulik. Parlamentaarse eelarve ärakuulamise korral olid aga olulised hääled valjud, mis tõi välja vajaduse sügavate struktuurireformide järele, eriti föderalismi ja pensionisüsteemi osas. Eelarvea nõukogu esimees Christoph Badelt rõhutas, et praegune säästupakett lõpetab ainult kõige pakilisemad rahalised lüngad ja hinnangul on Maastrichti kriteeriumide järgimiseks veel umbes kuus miljardit eurot kokkuhoid.
Margit Schratzenstaller WIFO -st oli skeptiline ja hoiatas võetud meetmete osas liiga suure optimismi eest. Eco-Austriast pärit Monika Köppl-Turyna nõudis konsolideerimismeetmete osana pensionireformi ja vanaduspensioni vanuse suurenemist. Samuti ennustas FPö ekspert Martin Gundinger eelarveolukorra halvenemist kuni seadusandliku perioodi lõpuni. Teisest küljest tervitas SPöst pärit Georg Feigl eelarve konsolideerimise algatust.
EL reeglid ja tee stabiilsuseni
Maastrichti kriteeriumid, mille alusel ELi liikmesriigid on oma majapidamistavasid vastanud, ei määra mitte ainult puudujäägipiiri, vaid ka maksimaalset võlataset 60 protsenti SKP -st. Pidev puudujääk võib põhjustada tõsiseid majanduslikke tagajärgi ja ohustada riigi finantsstabiilsust. Negatiivne finantseerimise saldo tekib siis, kui kulud ületavad sissetuleku, mis on Austrias.
Vastavalt määrustele peavad liikmesriigid edastama iga kuue kuu tagant andmeid Euroopa Komisjoni defitsiidi ja võla kohta, kui puudujääk on liiga puudujääk. Seda teavet kontrollib ja avaldab ELi statistiline asutus Eurostat, et tagada läbipaistvus ja jälgitavus. Näiteks Saksamaal uurib föderaalne statistiline büroo puudujäägi andmeid, samas kui Bundesbank vastutab võlavõla eest, näiteks "https://www.bundesbank.de/de/Statistiken/Statistiken/oefliche-finance/maast-Defizit-und-defizit-und-und--und--und-"--und--und-"- teatatud.
Details | |
---|---|
Ort | Österreich, Land |
Quellen |
Kommentare (0)