NATO otsustab ajaloolise uuendamise programmi Venemaa vastu!

NATO otsustab ajaloolise uuendamise programmi Venemaa vastu!

Brüssel, Belgien - NATO otsustas täna Brüsselis toimunud kohtumisel põhjaliku täiendusprogrammi, mida on kirjeldatud kui külma sõja järel suurimat. Seda tehakse Venemaa kasvava ohu kontekstis, mis nõuab liikmesriikide hoiatavate ja kaitseoskuste olulist suurenemist. USA kaitseminister Peter Hegseth teatas, et peagi võib jõuda kokkuleppele riigikaitse kulutuste suurenemise kohta. NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul on see "ajalooline" programm, mis seab uued eesmärgid liitlaste sõjalistele oskustele.

Uued kaitsesuunised põhinevad praeguse ohuolukorra luurehinnangul. Sõjaliste oskuste suunised suurendasid eriti umbes 30 protsenti, mis põhjustab kavandatud kaitsekulutusi vähemalt 3,5 protsenti riiklikust SKP -st. Lisaks on kavandatud kaitsele 1,5 protsenti SKP -st. Pikaajaline eesmärk näeb ette kaitsekulude üldkvooti viie protsendi SKP -st. Hegseth oli optimistlik, et USA saavutab konsensuse, isegi kui mõned riigid endiselt kõhklevad, kuid võivad olla veendunud.

Poola teel sõjaväe võimu juurde

Samal ajal vaevab Poola tugevalt oma sõjaväe relvastust. Kaitseminister Mariusz Błaszczak rõhutab, et keskendutakse rahu kindlustamisele, samal ajal kui riik on läbinud suuri relvastuspakkumisi, eriti Lõuna -Korea. See koostöö hõlmab kümne uue tanki ja 24 Haubitzeni ostmist. Vahepeal on Saksamaa viimase kümne kuu jooksul andnud Ukrainale vaid 14 soomustatud varju, mis näitab Saksamaa relvajõudude raskusi moderniseerimisel.

Poolas võib sõjaline korraldus viia Kesk -Euroopas strateegilise eeliseni, kuna riik kavatseb oma armee laiendada 2035. aastaks oma armee 300 000 sõdurile. Kuigi Poola saab juba 123 000 sõdurit mobiliseerida, on Bundeswehri sõnul mobiliseeritav tugevus 189 000 sõdurit. 1,3 miljoni sõduriga on USA suurim NATO armee.

Kaitsekulutused Ukraina konflikti mõjul

NATO kaitsekulutuste edasine areng on ka reaktsioon Venemaa rünnakusõjale Ukraina vastu. Praeguste aruannete kohaselt kulutavad NATO osariigid 2024. aastal keskmiselt umbes 2,71 protsenti oma SKP -st kaitseks, mis vastab kokku umbes 1,5 triljonile dollarile. Eriti Euroopa liitlased ja Kanada on kinnitanud oma kohustust suurendada kaitsekulutusi 2,02 protsendini SKP -st.

Areng Poolas on tähelepanuväärne, kuna riik on tipus, mille määr on 4,12 protsenti SKPst kaitsekulude jaoks. Seevastu sellised riigid nagu Hispaania ja Luksemburg on kaitsmiseks kavandanud ainult 1,28 ja 1,29 protsenti SKP -st. NATO riikide suurenenud kulud ei ole mitte ainult reaktsioon välistele ohtudele, vaid ka sisemiste arutelude tulemus, milles mõned riigid, näiteks Tšehhi valitsusjuht, on avatud kõrgematele kaitsekulutuskulutustele

Üldiselt ei kajasta NATO riikide praegune julgeolekuolukord mitte ainult geopoliitilisi väljakutseid, vaid ka kaitsepoliitika ümbermõtestamist, mida iseloomustab kaitsekulutuste kasv ja ressursside mobiliseerimine.

Põhjalikud plaanid ja rahvusvaheline koostöö on stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks Euroopas üliolulised. Eelseisvad otsused ja nende rakendamine näitavad, kuidas NATO väljakutsete taustal tegutseb.

Lisateavet praeguste arengute kohta leiate aruannetest vol.at , t-online.de . "https://www.tagesschau.de/ausland/europa/nato-exzechen-vereidigung-faq-faq-100.html"> tagesschau.de .