Magnus Brunner: EPP uus asepresident ja tema väljakutsed!

Magnus Brunner: EPP uus asepresident ja tema väljakutsed!

30. aprillil 2025 valiti Magnus Brunner Euroopa Rahvapartei (EPP) asepresidendiks. Seda otsust tervitas kantsler Christian Stocker, kes kiitis Brunnerit kui kogenud eurooplast, kes on valmis võtma vastutust. Selliste väljakutsete ajal nagu sõda Ukrainas ja muutuvad Atlandi-ülesed suhted on ülioluline, et Brunner oleks EPP eesotsas. Manfred Weber kinnitati erakonna presidendiks muljetavaldava tulemusega, mis rõhutab EPP stabiilsust.

Euroopa minister Claudia Plakolm rõhutas Brunneri olulist rolli Austria jaoks Euroopa tegevuskava kujundamisel. Tema sõnul on koostöö ja ühtekuuluvus Euroopas praeguste poliitiliste väljakutsetega toimetulemiseks hädavajalik. Brunner on tuntud oma poliitilise stiili poolest, mida iseloomustab konstruktiivsete lahenduste propageerimine ja objektiivne diskursus, millel on praegusel poliitikamaastikul suur tähtsus.

Brunner ELi siseasjade ja rände volinikuks

Ursula von der Leyen nimetas Magnus Brunneri lisaks rollile EPP-s järgmiseks Euroopa Liidu sise- ja rändevolinikuks. Tema ülesannete hulka kuulub varjupaiga- ja rändepakti rakendamine ning ELi välispiiride tugevdamine. Tema päevakorras on ka uue sisejulgeolekustrateegia väljatöötamine. Selles rollis seisab Brunner silmitsi poliitilise vastupanuga mitmes EL-i liikmesriigis, eelkõige seoses ELi varjupaiga- ja rändepoliitika reformiga. Näiteks on Hollandi valitsus kutsunud üles loobuma teatud õigusaktidest, mis tekitab liidus pingeid.
[Ajakirjandus]

Teine oluline küsimus, mida Brunner peab selgitama, on Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni liikmesus. Kuigi komisjon näeb nende täitmist iseenesestmõistetavana, blokeerib Austria föderaalvalitsus seda. Selline olukord toob esile raskused, mida EL peab rändepoliitikas ületama. ÖVP delegatsiooni juhi Reinhold Lopatka sõnul kirjeldatakse Brunnerit kui "professionaali", kes sobib ideaalselt peamisse migratsiooniosakonda, samas kui FPÖ on seda otsust kritiseerinud kui "poliitilise õuduse kabinetti".

Ränne Euroopas: keeruline väljakutse

Euroopa rändepoliitika väljakutsed ei ole uued. Nagu näitab uuring "Euroopa kui sihtkoht? Globaalse rände tulevik", on ränne ja varjupaigaküsimused ELis kesksed teemad. Kuigi Euroopa ei ole potentsiaalsete migrantide meelest alati peamine sihtkoht, on humanitaarrändel ja muudel põhjustel rändeliikumises jätkuvalt oluline roll. Globaliseerumine on suurendanud inimeste liikuvust ja EL seisab silmitsi väljakutsega oma raamistik demograafiliste muutustega tegelemiseks ümber mõelda.

Gallupi küsitluse kohaselt võib maailmas umbes 750 miljonit inimest ette kujutada teise riiki kolimist, mis moodustab 15% maailma täiskasvanud elanikkonnast. Peamised migrantide sihtkohad on USA, millele järgnevad Euroopa riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Nendele arvudele vaatamata on 53% ELi kodanikest kolmandatest riikidest pärit immigratsiooni suhtes skeptilised.

Pole kahtlust, et Magnus Brunner mängib oma uues rollis ELi komitees ja EPP asepresidendina otsustavat rolli. Tulevased väljakutsed rände- ja varjupaigapoliitikas nõuavad tihedat koostööd ja uut lähenemist, et vastata tänapäeva vajadustele.
[DW]