Magnus Brunner: EVP uus asepresident ja tema väljakutsed!

Magnus Brunner: EVP uus asepresident ja tema väljakutsed!

Österreich - 30. aprillil 2025 valiti Magnus Brunner Euroopa Rahvapartei (EPP) asepresidendiks. Seda otsust võttis vastu kantsler Christian Stocker, kes kiitis Brunnerit kogenud eurooplasena, kes on nõus vastutama. Selliste väljakutsete ajal nagu Ukraina sõda ja muutunud atlandiülene suhted on ülioluline, et Brunner on EVP eesotsas. Manfred Weber sai partei presidendina kinnituse muljetavaldava tulemusega, mis rõhutab EVP stabiilsust.

Euroopa ninner Claudia Plakolm toob esile Brunneri olulise rolli Austria jaoks Euroopa tegevuskava kujundamisel. Tema sõnul on praeguste poliitiliste väljakutsete täitmiseks hädavajalik koostöö ja ühtekuuluvus Euroopas. Brunner on tuntud oma poliitilise stiili poolest, mida iseloomustab konstruktiivsete lahenduste edendamine ja faktiline diskursus, millel on praegusel poliitilisel maastikul suur tähtsus.

Brunner kui ELi sise- ja rändevolinik Lisaks oma rollile EPP -s nimetas Ursula von der Leyen Magnus Brunneri järgmise ELi sise- ja rändevolinikuks. Tema ülesanded hõlmavad pakti rakendamist varjupaiga ja rände kaudu, samuti ELi väliste piiride tugevdamist. Selle päevakorras on ka uue sisejulgeoleku strateegia väljatöötamine. Selles funktsioonis kohtub Brunner poliitilise vastupanuga mitmes EL -i liikmesriigis, eriti seoses ELi varjupaiga ja rändepoliitika reformi osas. Näiteks on Hollandi valitsus taotlenud loobumist teatavatest õigussätetest, mis põhjustab pingeid liidus.

Veel üks oluline teema, mida Brunner peab selgitama, on Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni liikmelisus. Kuigi komisjon näeb nende täitmist antud viisil, blokeerib selle Austria föderaalvalitsus. See olukord illustreerib raskusi, millega EL peab rändepoliitikaga hakkama saama. Brunnerit nimetatakse "professionaaliks", mis sobib ideaalselt rändeosakonna jaoks, ütles Övp delegatsiooni juhataja Reinhold Lopatka, samas kui FPö kritiseeris otsust kui "poliitilise õuduse kabineti".

migratsioon Euroopas: keeruline väljakutse

Euroopa rändepoliitika väljakutsed pole uued. Nagu uuring "Euroopa eesmärk on? Globaalse rände tulevik" näitab, on ränne ja varjupaik ELis kesksed. Kuigi Euroopa pole alati tajumispotentsiaalsete rändajate tajumise peamine eesmärk, mängivad humanitaarsed matkad ja muud põhjused jätkuvalt olulist rolli rändeliikumisel. Globaliseerumine on suurendanud inimeste liikuvust ja EL seisab silmitsi väljakutsega, millega demograafiliste muutuste vastu võitleks oma raamistingimused.

Gallupi uuringu kohaselt võib umbes 750 miljonit inimest kogu maailmas ette kujutada kolimist teise riiki, mis vastab 15 % -le täiskasvanute maailma elanikkonnast. Sisserändajate peamised eesmärgid on USA, millele järgnevad sellised Euroopa riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Nendele arvudele vaatamata suhtub 53 % ELi kodanikest skeptiliselt sisserände suhtes mitte-EL-i riikidest.

Pole kahtlust, et Magnus Brunner mängib oma uues funktsioonis ELi komitees ja EVP asepresidendina üliolulist rolli. Eelseisvad väljakutsed rände- ja varjupaigapoliitika osas nõuavad tänapäeva nõuete täitmiseks tihedat koostööd ja uut lähenemisviisi.