Iga teine ​​kogukond ähvardab rahalist kokkuvarisemist - tegutsege kohe!

Iga teine ​​kogukond ähvardab rahalist kokkuvarisemist - tegutsege kohe!

St. Pölten, Österreich - Austria omavalitsuste rahaline olukord on dramaatiline. OE24 Warn's, tõsise rahalise teenistuse ja Warn. Eelmisel aastal langes omavalitsuste avalik puudujääk - ilma Viinita - miljard eurot. Prognoosid näevad välja nukrad: 2028. aastaks võiks iga teise omavalitsuse klassifitseerida allamäge kogukonnaks, kui põhilisi reforme ei rakendata.

Selle murega seotud mure põhjused on keerulised. Eriti keerulised kulud föderaalse sissetuleku aktsiate ja omavalitsuste rahanduse põhimõttelise kinnisvaramaksu reformi puudumise tõttu. Inflatsiooni järelmõju ja üldine majanduslik olukord aitab kaasa ka halvenemisele. Lisaks koormavad omavalitsuste toodangu pooleid töötajate kulude, laenuintresside ja energiakulude suurendamine.

Esimesed mõõtmed ja prognoosid

st. Pöltensi linnapea Matthias Stadler (SPö) kritiseerib SO -ga nimetatud "ülekatte terrori" ja rõhutab, et eriti mõjutatud Ülem -Austriat ja Karintiat. Hoolimata juba praegusest valitsuse programmist kolimise meetmetest, peavad linnad ja omavalitsused veelgi säästma. Säästudel võivad olla tõsised tagajärjed, eriti hariduse ja vabatahtliku tegevuse valdkonnas.

KDZ on ajakohastanud oma prognoosi kogukonna rahanduse arendamiseks aastaks 2028 ja esitab mitu stsenaariumi:

• Esimene stsenaarium: pole vastumeetmeid, vähendades poole võrra, iga teine ​​kogukond saab koguduse.
• Teine stsenaarium: kõrgemad tasud, personali vähendamine ja tulemusstandardid, kokkuhoid 375 miljonit eurot aastas, investeeringute vähenemisega 10%.
• Kolmas stsenaarium: Säästumeetmeid puuduvad, kinnisvaramaksu kohandamine ja ramble dünaamika, 560 miljonit eurot aastas suurenenud kinnisvaramaksu abil ja vähendatud kaasrahastuskohustused.

Jätkusuutliku rahanduse parandamiseks võiks kaaluda mitmesuguseid meetmeid. See hõlmab omavalitsuste rahuldamata jätmist sotsiaalse ja tervise eest vastutuse ning kinnisvaramaksu reformi eest. Kogukonna koostöö edendamine ja tasude kohandamine võib samuti aidata kaasa stabiilsusele.

majanduslik raamistik ja tulevikuväljavaated

Veel üks analüüs kommunal.at rõhutab, et nõrk majandus ja stagneeruv kalduvus tarbimisele avaldavad veelgi survet munitsisaalsuse maksutulule. Planeeritud föderaalprojektid võiksid olukorda ka karmistada. KDZ ennustab, et 2025. aasta lõpuks ei saa 45 % Austria kogukondadest enam oma käimasolevat operatsiooni rahastada. See muudab munitsipaal -eelarve rahastamise põhimõttelise reformi.

Kriitikat praktiseeritakse ka munitsipaalülesannete laiendamise vastu, mida sageli ei seostata vastavate rahaliste ressurssidega. Vaja on uuenduslikke lähenemisviise kulude vähendamiseks, näiteks vanemate suuremat integreerimist lasteaiahooldusesse või maapiirkondade kõne- ja kollektiivsüsteemide loomine, kuna omavalitsustel pole vajalikke vahendeid.