Ekspert hoiatab: sõda NATO ja Venemaa vahel – pöördloendus aastani 2027!

Ekspert hoiatab: sõda NATO ja Venemaa vahel – pöördloendus aastani 2027!

Briti sõjaväeekspert Ed Arnold Royal United Services Institute'ist (Rusi) on viimastes kommentaarides rõhutanud Venemaa ja NATO vahelise sõjalise konflikti tegelikku ohtu. Arnoldi sõnul võib selline sõda puhkeda juba 2027. aastal, kui võimaliku leekpunktina võetakse sihikule Baltikum. See tekitab murettekitavaid küsimusi NATO riikide, eriti Saksamaa relvastrateegia kohta.

Bundeswehr peab kiiresti rakendama oma kaitsekulutusi kümne aasta peale venitamise asemel. Arnold nõuab tõestatud relvasüsteemide varude kiiret laiendamist, eriti suurtükiväe laskemoona valdkonnas. Soovitatavate relvasüsteemide hulka kuuluvad näiteks tiibrakett Taurus, pealahingtank Leopard 2 A8 ja soomustranspordimasin Boxer, mis kõik on tulevase sõjalise operatsioonivõime jaoks üliolulised.

Investeeringud relvastusse ja sõjaline ettevalmistus

Arnold rõhutab, et õhutõrjesüsteemid nagu IRIS-T ja õhutõrjetank Gepard on Ukraina konfliktis osutunud ülitõhusaks. Ta rõhutab, et Saksamaa peaks loobuma ideest omandada tehnoloogiliselt paremad Ameerika relvasüsteemid nagu F-35 ja Patriot õhutõrje. Selle asemel tuleb suurel hulgal toota tugevaid ja töökindlaid süsteeme. Eelkõige nõuab droonide kasvav tähtsus kaasaegses sõjapidamises Saksamaal tootmisvõimsuse tohutut suurendamist.

Suwalki lõhet, Poola ja Leedu maismaaühendust peetakse konflikti potentsiaalseks vallandajaks. Arnold hoiatab ka, et NATO riikide ja Venemaa vahelised tahtmatud sõjalised arusaamatused või eskalatsioonid võivad igal ajal viia suure konfliktini.

NATO ja sõjaline mobiilsus

Alates 2014. aastast on NATO fookuses olnud usaldusväärse heidutus- ja kaitsevõime taastamine. See strateegia nõuab olulisi kohandusi sõjalise jõu jaotamises ja otsustusprotsessides. Pärast pikka kriisiohjamise etappi on NATO peakorterite ja isikkoosseisu vähendamise kaudu NATO peakorterite ja isikkoosseisu vähendamise kaudu saanud uue pakilisuse alliansi kaitse juurde naasmine, et ikka veel reaalselt "vajadussõdu" pidada.

Sellega seoses muutub järjest olulisemaks NATO valmisolekualgatus 4-30, mille eesmärk on panna 30 päeva jooksul tööle 30 lahingulennukite eskadrilli, 30 suurt sõjalaeva ja 30 lahingupataljoni. NATO strateegia keskseks teemaks on jätkuvalt sõjaline mobiilsus, mida raskendavad infrastruktuuriga seotud väljakutsed ja regulatiivsed nõuded. NATO riigid on tõhustanud õppusi suuremate üksuste ümberpaigutamiseks, et olla võimalikeks ohtudeks paremini valmis.

Arvestades pingelist geopoliitilist olukorda ja Arnoldi hoiatusi, on Euroopa julgeoleku tagamiseks vaja NATO riikide kiiret ja otsustavat reageerimist. Arnoldi hinnangul võib konflikt Venemaaga reaalsuseks saada 2027. aastal, kui kohe vastavaid meetmeid ei võeta.

Paljud NATO ees seisvad väljakutsed on tingitud külma sõja lõpust toimunud strateegilistest muutustest. Usalduse ja usaldusväärsuse tugevdamiseks alliansis on hädavajalikud reformid ja kohandamised sõjalistes struktuurides.

Kuidas vienna.at aruannete kohaselt on rahvusvaheline julgeolekuolukord paljude riikide jaoks murettekitav. NATO riikide ja Venemaa vahelise relvastatud konflikti potentsiaal on endiselt olemas, mida veelgi õhutavad geopoliitilised pinged. Riikide ja liitude, eriti NATO valmisolek on selliste ohtude vastu võitlemisel ülioluline.

Ed Arnold hoiatab raportis tungivalt nau.ch et konflikt Baltikumis võib kiiresti eskaleeruda ja nõuab ennetavaid meetmeid. Selliseid seisukohti toetavad analüüsid selliste stabiilsete kaitsestrateegiate järele nagu praegu swp-berlin.org on esitatud, põhjendatud.