Esimene rahu dialoog aastaid: läbirääkimised Istanbulis toovad lootust

Esimene rahu dialoog aastaid: läbirääkimised Istanbulis toovad lootust

Kõneluste tulemus oli 1000 sõjavangi vahetus mõlemalt poolt, mis on suurim konflikti algusest. Vaatamata sellele edusammudele ei viinud läbirääkimised relvarahuni. Venemaa on rõhutanud, et kõneluste eesmärk on kaotada konflikti põhjused, samal ajal kui Ukraina pool püüab saavutada kiire relvarahu, millele järgnevad püsiva rahu tingimused. Räägid võimalikust tippkohtumisest Ukraina presidendi Selenskyj ja Kremli pealiku Putini vahel, kuid jäi ilma käegakatsutavate tulemusteta.

rahvusvahelised reaktsioonid ja sanktsioonid

Rahvusvahelised reaktsioonid läbirääkimistele on erinevad. USA president Donald Trump avaldas kõneluste suhtes vähe ootusi ja rõhutas vajadust kohtumise järele Putiniga. Ta süüdistas Selenskyjit käimasolevas sõjas pärast Venemaa rünnakut veebruaris 2022. Selle lükkas tagasi Selenskyj, kes süüdistas Trumpi Venemaa propaganda võtmises. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskow aga summutas Trumpi ja Putini varajase kohtumise ootused ning pani vajaduse põhjaliku ettevalmistamise järele.

EL kavandab ka uusi sanktsioone Venemaa vastu, kui relvarahu ei tohiks saavutada. ELi komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas muu hulgas välja uue paketi karistavate meetmetega, mis on suunatud North Streami gaasitorustikule. Selle uue EL -i paketi eesmärk on ka vähendada Venemaa nafta hinnakatte, aga ka muid sanktsioone Venemaa finantssektori ja Venemaa varilaevastiku vastu. Järgmisel teisipäeval tuleb otsustada juba läbirääkimiste teel 17. EL -i pakett.

tulevased läbirääkimised ja väljakutsed

Vaatamata rasketele läbirääkimistele säilitatakse huvi diplomaatiliste lahenduste vastu. Venemaa jätkab Ukrainas rünnakuid ja väidab, et on avatud diplomaatilistele läbirääkimistele. Venemaa nõudmised põhinevad sageli tingimustel, mis on Kiievile vastuvõetamatud, näiteks Kiievi kapituleerimine, territooriumi loobumine ja puuduvad turvagarantiid.

Praegused arutelud keskenduvad peamiselt humanitaarküsimustele, kuid poliitilisi läbirääkimisi on takistatud põhiliste erinevuste ja kahe riigi vahelise usalduse puudumise tõttu. Istanbuli sündmusi peetakse seetõttu Ukraina konfliktide olukorra edaspidiseks arenguks teedrajavaks.

Läbirääkimispartnerite vahelised pinged on endiselt pingelised ja stabiilse rahu otsimine on endiselt keeruline ja keeruline protsess, mis nõuab palju kannatlikkust ja diplomaatilist oskust.