Arutelu ombudsmani üle: FPÖ hoiatab rohelise mõju eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Arutelu rahvusnõukogus 22. mail 2025: FPÖ kritiseerib roheliste reformikavasid ombudsmani jaoks. Vaja on läbipaistvuse ja mitmekesisuse pooldajaid.

Debatte im Nationalrat am 22.05.2025: FPÖ kritisiert Grüne Reformpläne zur Volksanwaltschaft. Advocates for transparency und Diversität gefordert.
Arutelu rahvusnõukogus 22. mail 2025: FPÖ kritiseerib roheliste reformikavasid ombudsmani jaoks. Vaja on läbipaistvuse ja mitmekesisuse pooldajaid.

Arutelu ombudsmani üle: FPÖ hoiatab rohelise mõju eest!

22. mail 2025 toimus rahvusnõukogus tuline arutelu roheliste esitatud ettepaneku üle ombudsmani büroo reformimiseks. FPÖ kokkusobimatuse eestkõneleja NAbg. Dr Markus Tschank väljendas teravat kriitikat kavandatavate muudatuste suhtes ja seadis kahtluse alla vajaduse arutada ombudsmanide ametisse nimetamise meetodit, selle asemel, et kaaluda nende pädevuse laiendamist. Tschank rõhutas, et esialgne idee ombudsmanist kui "avaliku õiguse juristist" oli Hans Kelseni sõnul ohus, sest roheliste ettepanek nõudis välise valikukomisjoni loomist ombudsmanide ametisse nimetamiseks.

Tschank märkis, et selle sammu eesmärk on kaotada kogu ombudsmani ametisse nimetamise süsteem ja pidas seda roheliste järjekordseks katseks õõnestada FPÖ põhiseaduslikku õigust teha ettepanekuid. Samuti hoiatas ta, et valitsusväliste organisatsioonidega seotud komisjonid peaksid otsustama, kellest saab demokraatlikult valitud esindajate asemel ombudsman, mis tema sõnul nõrgestab parlamenti ja eirab rahva tahet.

Ametisse nimetamine ja reforminõuded

Selle poliitilise arutelu taustal on Elisabeth Schwetzi (FPÖ) peatne nimetamine uueks ombudsmaniks. Valitsusvälised organisatsioonid, nagu Amnesty International ja Diakonie, nõuavad tungivalt ametisse nimetamise protsessi reformi. Nad pooldavad läbipaistvamat protsessi, sealhulgas avalikku pakkumist, tagamaks, et valik ja ametisse nimetamine põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel. Oluliseks peetakse erinevatest sotsiaalsetest klassidest ning erinevast haridus- ja ametialasest taustast pärit kandidaatide arvestamist.

Neid nõudeid tugevdavad rahvusvahelised soovitused: 2021. aastal soovitasid mitmed riigid Austrial reformida ametissenimetamise protsessi universaalse perioodilise läbivaatamise (UPR) raames, kuid siiani pole struktuurimuudatusi rakendatud. Seda peetakse ebapiisavaks, eriti pärast seda, kui rahvuslike inimõiguste institutsioonide ülemaailmse liidu (GANHRI) 2022. aasta märtsis avaldatud aruanne kritiseeris protsessi teravalt läbipaistvuse ja sõltumatuse osas.

Nõuab suuremat läbipaistvust

Kodanikuühiskonna organisatsioonid kutsuvad tulevast valitsust üles lisama ametisse nimetamise protsessi reformi oma valitsusprogrammi. Nõutud reformid hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • Öffentliche Ausschreibung der Position.
  • Diversität der Kandidat*innen aus unterschiedlichen gesellschaftlichen Bereichen.
  • Konsultation und Beteiligung der Zivilgesellschaft am Auswahlverfahren.
  • Transparente und objektive Auswahlkriterien.

Nende reformide kiireloomulisust rõhutab rahvusvaheline kriitika, mis toetab reformide vajadust. Kodanikuühiskonna esindajad nõustuvad, et ametisse nimetamise protsessi põhjalik reform ei saa mitte ainult tugevdada ombudsmani sõltumatust, vaid tagada ka avalikkuse usalduse selle institutsiooni vastu.

Üldiselt toimuvad praegused arutelud põhjaliku arutelu taustal selle üle, kuidas saaks tulevikus ombudsmani mehitada ja kuidas tagada tema sõltumatus. Eelseisvatel otsustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed institutsioonilisele terviklikkusele ja demokraatlikele protsessidele riigis.

Arutelude kohta lisateabe saamiseks külastage OTS, ORF ja Amnesty International.