Trumpil on lubatud küüditada välismaiseid gangstereid: kohtukohtu otsust!

Trumpil on lubatud küüditada välismaiseid gangstereid: kohtukohtu otsust!

Vienna, Austria - 8. aprillil 2025 otsustas USA ülemkohus, et president Donald Trumpil lubati küüditada väidetavaid välismaiseid liikmeid uuesti vastavalt aastast 1798 võõraste vaenlaste seaduse kohaselt. See otsus paljastab kohtuniku James E. Boasbergi kohtuotsuse, kes oli varem küüditamisi blokeerinud, kuna ta ei näinud selle jaoks piisavalt juriidilist alust. Kitse 5–4 häältega otsustas ülemkohus, et hagejad peaksid Texases kohtusse kaevama, mitte Washington D.C.

Võimalus, et rändajad saavad oma juhtumid Texasesse esitada, jääb uuesti avatuks. Selles kontekstis oli Trump hiljuti El Salvadorisse küüditanud üle 200 venezolaani ja tuvastas rühmituse kuritegeliku organisatsiooni liikmetena Tren de Aragua, mis väidetavalt osaleb narkokaubanduses ja inimkaubanduses. Trump kirjeldas Tren de Aragua kui välismaise terroristliku organisatsiooni ja väitis, et jõuk esitas vaenlase tegevust Ameerika Ühendriikide vastu.

õigusraamistiku tingimused

"Võõraste vaenlaste seadus" võimaldab presidendil küüditada inimesi vaenlase riikidest sõjas ilma regulaarsete protseduurideta. Seda seadust kasutati ajalooliselt maailmasõja ajal ja Trumpi administratsioon näeb õigusriiki tugevdamise nõuet. USA valitsuses, näiteks siseminister Kristi Noem ja asepresident JD Vance, avaldasid ülemkohtu otsust ja rõhutasid range sisserändepoliitika järele.

Richter Brett Kavanaugh tegi selgeks, et kohtunikud leppisid kokku rändajate kohtuliku läbivaatamise küsimuses, samas kui arvamused läbirääkimiste koha kohta erinevad. Richter Boasbergi korralduse tõstmise otsus peetakse osaks laiemaks arutelus Ameerika Ühendriikide sisserändeseaduste piiride kohta.

immigratsiooniseaduste ajalooline kontekst

Praeguse õigusliku olukorra tausta paremaks mõistmiseks on oluline kaaluda sisserändeseaduste ajaloot Ameerika Ühendriikides. 18. ja 19. sajandil oli suuresti avatud sisserändepoliitika. Õiguslikud eeskirjad olid minimaalsed ja naturalisatsioon oli valgetele sisuliselt reserveeritud. 1790. aasta naturalisatsiooniseadus võimaldas ainult teatud rühmadel saada naturalisatsiooni ja hiljem olid veel seadused, mis suurendasid nõudeid.

Aja jooksul suurenesid need määrused ja mitmesugused seadused suurendasid sisserännet ja naturalisatsiooni, eriti pärast suuri sisserändelaineid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ameerika Ühendriikide põhiseadus tunnistab õigust anda ühtlane naturalisatsiooniseadus. Need ajaloolised arengud moodustavad õigusraamistiku, mille alusel praegused küüditamise meetmed langevad.

Riigikohtu otsust tähistati kui Trumpi administratsiooni jaoks olulist hetke, millega varem seisis silmitsi nende sisserändepoliitika väljakutsetega. Pidades silmas keerukust ja poliitilist olukorda, jääb üle vaadata, kuidas rändajad ja inimõiguste organisatsioonid reageerivad praegusele otsusele. Üks on siiski kindel: arutelu sisserände ja riikliku julgeoleku üle jätkub tulevikus.