Trump võib välja saata välismaised gangsterid: ülemkohus otsustab!

Trump võib välja saata välismaised gangsterid: ülemkohus otsustab!

8. aprillil 2025 otsustas USA ülemkohus, et president Donald Trump võib 1798. aasta välismaalaste vaenlaste seaduse alusel taas välja saata kahtlustatavad välismaised kartelliliikmed. See otsus tühistab kohtunik James E. Boasbergi otsuse, kes oli varem blokeerinud väljasaatmised, kuna ei näinud nende jaoks piisavat seaduslikku alust. Napi häältega 5:4 otsustas ülemkohus, et hagejad peaksid Washingtoni asemel Texases kohtusse kaevama.

Võimalus, et sisserändajad saavad oma juhtumi Texases uuesti esitada, jääb avatuks. Sellega seoses saatis Trump hiljuti El Salvadori üle 200 venezuelalase ja tuvastas, et rühmitus on kuritegeliku organisatsiooni Tren de Aragua liikmed, mis väidetavalt on seotud narko- ja inimkaubandusega. Trump nimetas Tren de Araguat välismaiseks terroriorganisatsiooniks ja väitis, et jõuk korraldas vaenulikke tegusid USA vastu.

Õiguslik raamistik

Võõrvaenlaste seadus lubab presidendil sõja ajal inimesi vaenlase riikidest välja saata ilma tavapärase protseduurita. Seda seadust kasutati ajalooliselt maailmasõdade ajal ja Trumpi administratsioon näeb selle kohaldamises vajadust tugevdada õigusriigi põhimõtet. USA valitsuse peamised häälekandjad, nagu sisejulgeolekuminister Kristi Noem ja asepresident JD Vance, väljendasid heameelt ülemkohtu otsuse üle ja rõhutasid vajadust range immigratsioonipoliitika järele.

Kohtunik Brett Kavanaugh tegi selgeks, et kohtunikud olid ühel meelel migrantide kohtuliku läbivaatamise küsimuses, samas kui kohtumise koha osas läksid arvamused lahku. Ülemkohtu otsust kohtunik Boasbergi korraldus tühistada vaadeldakse osana laiemast arutelust USA immigratsiooniseaduste piiride üle.

Immigratsiooniseaduste ajalooline kontekst

Praeguse õigusolukorra tausta paremaks mõistmiseks on oluline vaadata USA immigratsiooniseaduste ajalugu. 18. ja 19. sajandil valitses suuresti avatud immigratsioonipoliitika. Õiguslikud regulatsioonid olid minimaalsed ja naturalisatsioon oli peamiselt reserveeritud valgetele. 1790. aasta naturalisatsiooniseadus lubas naturaliseerida vaid teatud rühmad ning hiljem lisati ka teisi seadusi, mis nõudeid suurendasid.

Aja jooksul muutusid need regulatsioonid karmimaks ning erinevad seadused reguleerisid immigratsiooni ja naturalisatsiooni intensiivsemalt, eriti pärast suuri immigratsioonilaineid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ameerika Ühendriikide põhiseadus annab Kongressile õiguse võtta vastu ühtne naturalisatsiooniseadus. Need ajaloolised arengud moodustavad õigusliku raamistiku, millel põhinevad praegused väljasaatmismeetmed.

Ülemkohtu otsust tervitati kui märkimisväärset hetke Trumpi administratsiooni jaoks, kes on varem oma immigratsioonipoliitikaga silmitsi seisnud sagedaste väljakutsetega. Arvestades keerukust ja poliitilist olukorda, jääb üle oodata, kuidas rändajad ja inimõigusorganisatsioonid praegusele otsusele reageerivad. Üks on aga kindel: debatt immigratsiooni ja riikliku julgeoleku üle jätkub ka tulevikus.