Lõuna-Aafrikas on olnud rassiline maa ebavõrdsus

Lõuna-Aafrikas on olnud rassiline maa ebavõrdsus

Niinimetatud maaküsimus on olnud Lõuna-Aafrika jaoks lahendamata probleem aastakümneid. The apartheid 1990ndatel lõppenud juured on sügavad maa ebavõrdsuse pärand jäi maha pärast sajandeid kestnud mittevalgete lõuna-aafriklaste väljasaatmist oma maalt, et saada kasu valgetest kodanikest. 1913. aasta seadus piiras musta maa omandit vaid 7%, hiljem kohandati seda 13%-ni.

Maaomandi hetkeseis

Täna, enam kui 100 aastat hiljem, moodustavad mustanahalised 81% Lõuna-Aafrika 63 miljonist elanikust, kuid neile kuulub vaid 4% eramaast, selgub 2017. aasta valitsuse maaauditist.

Valitsus kavatseb tegeleda ajaloolise ebaõiglusega

Möödunud kuul Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Cyril Ramaphosa poolt alla kirjutatud pika arutluse all olnud sundvõõrandamise seadus püüab parandada mõningaid apartheidi ebaõiglust, lubades valitsusel maad sundvõõrandada ja ümber jagada. Teatud juhtudel on hüvitiseta sundvõõrandamine lubatud, kuid ainult siis, kui see on "õiglane ja õiglane ning avalikes huvides". Seni pole aga eraomandi sundvõõrandamisi toimunud.

Rassilised pinged ja vastuolud

Advokaadid peavad seadusandlust vajalikuks, sest paljudes maapiirkondades kuuluvad suured maad valgetele talunikele, samas kui mustanahalised ja mittevalged pered on surutud ülerahvastatud linnadesse, teatas CNN varem. Kuid vastuoluline seadus on toonud esile mõned Lõuna-Aafrika pikaajalised rassilised pinged ja ebavõrdsused ning nüüd on sellest kinni haaranud USA president Donald Trump ja miljardär Elon Musk, kes väidavad, et see diskrimineerib valgeid põllumehi.

Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Musk süüdistas Ramaphosa koalitsioonivalitsust eesotsas Aafrika Rahvuskongressiga (ANC) "avalikult rassistlikes omandiseadustes". Mõned valged lõuna-aafriklased lükkasid selle seisukoha tagasi.

Hääled diskrimineerimissüüdistuste vastu

Bloemfonteini elanik David Van Wyk süüdistas miljardäri "riigi paremäärmuslastega sõbrustamises", mida ta kirjeldas kui "valgete privileegide kaitsjaid". 66-aastane Van Wyk, kelle perekond juhib mango- ja maisifarme, mis ekspordivad välismaale, ütles CNN-ile, et Trump oli Lõuna-Aafrika ebavõrdsuse osas "täiesti abitu".

"On nonsenss, kui Trump jätab mulje, et valged Lõuna-Aafrikas on ohvrid. Meie (valgete lõuna-aafriklaste) sissetulekud on 10-20 korda suuremad kui enamikul Lõuna-Aafrika (mustanahalistel) elanikel," lisas ta, märkides, et "enamik mustanahalisi lõuna-aafriklasi ei oma oma esivanemate maal endiselt midagi." Van Wyk väitis, et sundvõõrandamise seadus oli vajalik maa ebavõrdsuse kõrvaldamiseks riigis.

Reaktsioonid sundvõõrandamise seadusele

Teised aga usuvad, et õigusaktid püüavad seda teha "väga karmilt", nagu selgitas mittetulundusühingu, Lõuna-Aafrika Vabariigi Land Access Movement (LAMOSA) jurist Henk Smith. Smith ütles CNN-ile, et tema arvates tuleb iga võõrandatud maa eest maksta "õiglast ja piisavat hüvitist", välja arvatud maa eest, mis on tagasi võetud kaevandusettevõtetelt, kes kuritarvitavad oma litsentse, ja riigiettevõtetelt, kes ei kasuta oma maad tootlikult.

USA abi 440 miljoni dollari väärtuses peatati

Ühes dekreet, mis reedel allkirjastati, tõstis Trumpi kogu abi Lõuna-Aafrikale, väites, et see oli vastus valitsuse "meetmetele, mis õhutasid ebaproportsionaalset vägivalda rassiliselt ebasoodsas olukorras olevate maaomanike", eriti valgete afrikaanrite vastu. Trump kasutas käsku ka selleks, et mõista hukka riigi seisukoht Iisraeli suhtes ja Gaza sõda.

Tema korraldus nägi ette, et USA ei peaks andma Lõuna-Aafrikale mingit abi ega abi ei USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) ega teiste täitevasutuste kaudu. See tähendab, et Lõuna-Aafrika 440 miljoni dollari suurune USA abi, millest suurem osa läheb tervishoiusektorile, peatati kohe.

Ramaphosa väljendas muret USA valitsuse otsuse võimaliku mõju pärast peatada Aafrika riikides HIVi ja tuberkuloosi programmide rahastamise osa 90 päevaks. Ta rõhutas, et need vahendid moodustavad umbes 17% riigi HIV-i kulutustest. "Meid ei heiduta. Oleme vastupidav rahvas ja meid ei hirmutata," ütles Ramaphosa.

Hirm kaubanduspiirangute ees

Käsule järgnenud päevadel tormas ta saatma delegatsiooni Washingtoni Trumpi administratsiooniga läbirääkimisi pidama, enne kui sõnasõda veelgi eskaleerus. Paljud lõuna-aafriklased on aga mures selle pärast, mida dekreedis ei mainita. On muret, et Trumpi administratsioon võib kaotada riigi abikõlblikkuse Aafrika kasvu ja võimaluste seaduse (AGOA) jaoks, mis on kaubandusseadus, mis parandab USA-le turgu Sahara-taguse Aafrika riikide jaoks. Sel aastal uuendatavast kaubandusseadusest eemaldamine oleks Lõuna-Aafrika põllumajandusmajandusele, eriti tsitrusviljakasvatajatele ja autotööstusele, suur löök.

Arusaamatused maade sundvõõrandamise kohta

Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete osakonna pressiesindaja ütles, et sundvõõrandamise seaduse valeandmete esitamine õhutab "alusetut hirmu" valgete kodanike sihtmärgiks võtmise ees. Ka Lõuna-Aafrika põllumeeste kaubandusorganisatsioon AgriSA on maa sundvõõrandamise väited "desinformatsiooniks" tagasi lükanud. AgriSA tegevdirektor Johann Kotze ütles: "Sundvõõrandamise seaduse eelnõu ootamatu allkirjastamine 23. jaanuaril 2025 on põhjustanud poliitilisi rahutusi ja tarbetuid pingeid põllumajandussüsteemis. Seda on veelgi süvendanud väärinformatsioon eelnõu kavatsuste kohta, mis mõjutab negatiivselt Lõuna-Aafrika põllumajandusinvesteeringute kliimat." Kotze lisas, et sundvõõrandamisi ega eraomandi konfiskeerimist pole seni toimunud.

Aafrika keelt kõnelevate kogukonna institutsioonide võrgustik Solidaarsusliikumine, mis esindab umbes 600 000 liiget, on öelnud, et mõistab hukka "paljud rassiseadused, mis teevad meist teise klassi kodanikud", sealhulgas sundvõõrandamise seadus, kuid ei usu, et sundvõõrandamine toimub. Parempoolse lobirühma AfriForum liider Kallie Kriel ütles, et Trumpil oli õigus, et teatud Lõuna-Aafrika ühiskonna sektoreid koheldakse "väga halvasti". "Ma arvan, et see on tõsi, kuigi inimesed võivad seda eitada," selgitas Kriel.

AfriForum on aastaid väitnud, et on võimalik etniline puhastus ja valgete farmerite "laiaulatuslik tapmine". Tema intervjuu Fox Newsile viis üheni Trumpi säuts 2018. aastal, kui ta seda teemat esimest korda kommenteeris. Kuid julgeoleku-uuringute instituut (ISS), Aafrika uurimisrühm, ütles varem CNN-ile, et Lõuna-Aafrikal pole probleemi farmimõrvadega, vaid pigem laiem kuritegevuse probleem. The Mõrvamäär on pidevalt tõusnud alates 2011. aastast ja Vägivaldne kuritegevus mõjutab kõiki ühiskonna osi.