Varajane eemaldamine: tundke unehäireid kui hiiliva riski!
Varajane eemaldamine: tundke unehäireid kui hiiliva riski!
Fulda, Deutschland - Dementsuse ohtu saab kajastada palju enne sümptomite tegelikku esinemist meie magamisharjumustega. Viimased uuringud näitavad, et unehäired, eriti REM -unes, on kehafaas, milles me kogeme elavaid unenägusid, nagu näiteks neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri või Parkinsoni oma. Need teadmised põhinevad Kanada uuringul, mis näitab, et inimesed, kellel on REM-tsüklis magamiskäitumisega probleeme, on kuni 100 protsenti suurenenud dementsuse tekke oht ja sel aastal enne diagnoosi, nagu teatab Fulda ajaleht.
Saksa Alzheimeri seltsis on praegu Saksamaal umbes 1,8 miljonit dementsusega inimest, ehkki haiguste arv on viimastel aastatel ühtlaselt kasvanud. Dementsuse sümptomid, mis hõlmavad segadust, mälukaotust ja igapäevaelus raskusi, põhjustavad sageli hilinenud diagnoosi. Lisaks näitab ulatuslik epidemioloogiline uuring, et inimestel, kes magavad vähem kui seitse tundi öösel keskealisel, on märkimisväärselt suurenenud dementsuse tekkimise risk vanas eas. Eelkõige teatavad kuue või vähem tunniajast unenäitlemise määrast 22–37 protsenti kõrgemad, näiteks uurimistöö tulemused Uuring dr Séverine Sabia upicy poolt.
une kestuse mõju haiguse riskile
Magamise kestus ja kvaliteet mängivad dementsuse ennetamisel otsustavaid rolle. Alzheimeri uurimisalgatuse kohaselt kulgevad olulised regenereerimisprotsessid une ajal, milles eemaldatakse kahjulikud ained, näiteks valgu amüloid beeta. Kroonilise unepuuduse korral võivad ajus esineda sellised toksilised valgud, mis võivad haigusele sillutada. Uuringute tulemused näitavad, et keskmiselt seitse tundi öösel on odavaim riski vähendamiseks, samas kui pikk uni (> 8 tundi) sadavad ohtusid, kuna seos magamisharjumuste ja terviseseisundite vahel illustreerib.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Fulda, Deutschland |
| Quellen | |
Kommentare (0)