Varajane dementsuse hoiatus: teadvustage unehäireid hiiliva riskina!

Varajane dementsuse hoiatus: teadvustage unehäireid hiiliva riskina!

Dementsuse riski saab tuvastada meie magamisharjumuste põhjal juba ammu enne sümptomite ilmnemist. Hiljutised uuringud näitavad, et unehäireid, eriti REM-une puhul, kehafaasis, kus näeme eredaid unenägusid, peetakse neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri või Parkinsoni tõve, hoiatusmärkideks. See järeldus põhineb Kanada uuringul, mis näitab, et inimestel, kellel on REM-tsüklis unehäiretega probleeme, on dementsuse tekkerisk kuni 100 protsenti suurem – ja seda aastaid enne diagnoosi, nagu vahendab Fuldaer Zeitung.

Saksamaa Alzheimeri Ühing loetleb praegu umbes 1,8 miljonit Saksamaal dementset inimest, kusjuures haiguste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Dementsuse sümptomid, mis hõlmavad segadust, mälukaotust ja raskusi igapäevaelus, viivad sageli hilise diagnoosini. Lisaks näitab ulatuslik epidemioloogiline uuring, et inimestel, kes magavad keskeas vähem kui seitse tundi ööpäevas, on vanemas eas dementsuse tekkerisk oluliselt suurem. Inimesed, kes magavad kuus või vähem tundi, teatavad dementsuse esinemissagedusest 22–37 protsenti kõrgemast, selgub USA-s. Dr Severine Sabia uuring tõestama.

Une kestuse mõju haigusriskile

Une kestus ja kvaliteet mängivad dementsuse ennetamisel otsustavat rolli. Alzheimeri uurimistöö algatuse kohaselt toimuvad une ajal olulised regeneratiivsed protsessid, mille käigus eemaldatakse kahjulikud ained, näiteks valk amüloid-beeta. Krooniline unepuudus võib viia selliste toksiliste valkude kuhjumiseni ajus, mis võib sillutada teed haigustele. Uuringud näitavad, et keskmiselt seitse tundi öösel magamine on riski vähendamiseks kõige kasulikum, samas kui pikem uni (>8 tundi) suurendab ka riske, nagu näitab seos uneharjumuste ja tervislike seisundite vahel.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii unemustrid kui ka unekvaliteet on hilisema dementsuse riski vähendamiseks olulised. Une ajal toimuvad aju puhastusprotsessid rõhutavad kosutavate ööde suurt tähtsust. Ennetavad meetmed ei tohiks hõlmata ainult kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist, vaid nende eesmärk on tagada ka regulaarne ja piisav une kestus, et säästvalt edendada neuronite tervist.