Austria seisab silmitsi finantskriisiga: kavandatud 1,1 miljardit eurot!

Austria seisab silmitsi finantskriisiga: kavandatud 1,1 miljardit eurot!

Österreich - Austria rahalist olukorda hinnatakse kui "kibedat tõsist". Neos -i riigisekretär Josef Schellhorn rõhutas hiljuti eelarve renoveerimise meetmete kiireloomulisust. Eriti tähelepanuväärne on see, et riige ja omavalitsusi tuleks kassale rohkem küsida. Olukorra parandamiseks kavandab Schellhorn kõnelusi riiklike esindajatega suurenenud panuse kohta eelarve konsolideerimisse.

Selles kontekstis leidis Schellhorn, et suurte reformide aeg oli küps. Tema kolleeg, ÖVP Wilfried Haslaueri esimees on teatanud pikematest lahendustest, kuid hoiatab lühiajaliste kokkuhoiumeetmete eest, mida piirkonnad võiksid tugevalt koormada. Ta rõhutab riikide ja omavalitsuste otsustavat rolli sellistes valdkondades nagu haridus, turvalisus, hooldus ja infrastruktuur.

Eelarve väljakutsed

Eelseisv valitsus seisab silmitsi suurte väljakutsetega, pidades silmas suurt eelarve puudujääki. Austria peab ELi nõuete täitmiseks oma eelarve 2025. aastal renoveerima. Selle eest puudub kuni kolm miljardit eurot. Rahandusministeerium on parandanud uue võlga jooksva aasta jooksul 3,3 protsendini, mitte 2,9 protsenti eelnevalt eeldatavast. See 0,4 protsenti kõrvalekalle vastab umbes kahele miljardile eurole.

Uurimisinstituudid Wifo ja IHS ootavad ka 2025. aastal kõrget võlga. See võib piirata valitsuse võimalust vajalike reformide elluviimisel ja samal ajal säilitada üldist huvi. Föderaalvalitsuse netofinantseerimise nõue oli alates 2024. aasta jaanuarist 15,4 miljardit eurot, samas kui väljamakse on tõusnud eelmise aastaga võrreldes 13,1 protsenti.

mõju eelarve arengule

Kulude väljatöötamist mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas kasvavad pensionikulud, uued rahalised võrdsustamise ja kõrgemad personalkulud. Samal ajal on kinnisvarasektoris käibemaksust ja maksudest saadav tulu nõrgad. Veel üks murettekitav suundumus on eelarve arengu halvenemine alates sügisest 2023, mis on tingitud majandusliku olukorra üldisest halvenemisest ja kriisimeetmete laiendamisest.

Riigivõla intressimäär on hinnanguliselt 79,3 protsenti SKP -st 2024. aastal, mis on tingitud kõrgemast uuest võlast ja vähem prognoositavast SKP kasvust. Seda keerulist stsenaariumi silmas pidades palutakse valitsusel kontrollida nii sääste kui ka struktuurireforme, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus.

Erinevates osakondades on esitatud üksikasjad kavandatud kokkuhoiu 1,1 miljardi euro täpse jaotuse kohta.

Nende teemade kohta lisateabe saamiseks saate teatada aruannetest Krone , derstandard ja