Saksamaa nimetab Trumpi plaani Ukraina riigi alistamiseks Venemaa alistumisele
Saksamaa nimetab Trumpi plaani Ukraina riigi alistamiseks Venemaa alistumisele
CNN teatas pühapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi rahuettepaneku osana Ukrainast Venemaalt Venemaale suurte piirkondade üleandmist peeti "alistumiseks". Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kommenteeris, kui Põhja -Korea teatas esimest korda, et on olemas väed, et toetada Venemaad Ukrainaga konfliktis.
reaktsioonid rahu ettepanekule
Ukraina oli teadlik, et võib -olla peab ta mõnes piirkonnas relvarahu jaoks andma. "Kuid nad ei tohiks minna nii kaugele, kui Ameerika presidendi uusim ettepanek pakub," ütles kaitseminister Pistorius Saksa raadios. Ta lisas: "Ukraina oleks võinud jõuda selleni, mis aasta tagasi Trumpi ettepanekus lisatakse.
Trump on pettunud, et tema jõupingutused Moskva ja Kiievi vahelise rahulepingu edastamiseks on seni ebaõnnestunud. Valgest majast on üha kiireloomulisem tung kokkuleppele jõuda.
USA rahuplaan
Ameerika Ühendriikide rahuplaan näeb ette Venemaa kontrolli Krimmi üle, mille Moskva ebaseaduslikult annekteeris rohkem kui kümme aastat tagasi. Lisaks saaks Venemaa väidetavalt täiendavaid Ukraina piirkondi, mis on 2022. aastal hõivatud alates suure skaala rünnaku algusest. Ukraina president Wolodymyr Selenskyj tunnistas aga laupäeval, et Ukraina ei suutnud Krimmi vägivaldselt uuesti kinni pidada, ja tegi selgeks, et territoriaalsed järeleandmised on punane joon. Krimmi tunnustamine venena oleks ka Ukraina põhiseaduse kohaselt ebaseaduslik.
Selenskyj'i suhtumine konfliktis
"See [territoorium] ei kuulu mulle, see kuulub Ukraina rahvale," ütles Selenskyj reedel toimunud pressikonverentsil.
Pärast märkimisväärset Trumpi ja Selenskyji kohtumist Vatikanis enne paavst Franciscuse laupäeva matuseid ütles USA president, et nad arutasid lühidalt Krimmi ja et ta usub, et Selenskyj "soovib tehingu teha".
Trump kritiseeris ka president Vladimir Putinit mõnes oma teravamas kommentaaris siiani Venemaa juhi vastu. "Ma tahan, et ta lõpetaks tulistamise, istumise ja lepingu allkirjastamise," ütles Trump pühapäeval, kui ta naasis Washingtoni. Ja lisaks: "Meil on tehingu raamistik ja ma tahan, et ta sellele allkirjastaks ja on valmis lihtsalt ellu naasma."
Põhja -Korea roll konfliktis
Esmaspäeval kinnitas Põhja -Korea esimest korda, kui nad saatsid vägesid Ukraina vastu sõjas Venemaad toetama ja pruunistusid oma lahinguüksuste panusega "väärtusliku võidu" jaoks konkurentsitihedas Kurski piirkonnas. Kursuse piirkonna vabastamise operatsioon viidi edukalt lõpule, teatas Põhja -Korea sõjaväekomisjon riikliku uudisteagentuuri KCNA teatel.
Putin väitis laupäeval, et Venemaa relvajõud olid Kurski kinni püüdnud, kus Ukraina algatas eelmisel aastal üllatava solvava, samal ajal kui Kiiev rõhutas, et tema väed võitlevad vägivaldselt, et oma vaatenurka säilitada.
reaktsioonid Põhja -Korea vägedele
Ehkki teate kohaselt saadeti lahingusse umbes 12 000 Põhja -Korea sõdurit, polnud Pyongyang kunagi nende kohalolekut kinnitanud. Põhja -Korea sõjaline komisjon ütles, et Fiihrer Kim Jong ja käskis missioonid Venemaaga strateegilise partnerluse lepingu põhjal.
Eelmisel aastal olidPutin ja Kim allkirjastanud Pyongyangis teerajaja kaitsepakti ja lubasid pakkuda teise rünnaku korral viivitamatut sõjalist tuge. "Need, kes võitlesid õigluse eest, on kõik kangelased ja kodu au esindajad," ütles Kim. Samuti teatati, et ta ehitab monumendi oma vägede menetluse austamiseks.
USA välisministeerium väljendas muret Põhja -Korea otsese osalemise pärast Ukraina sõjas ja kutsus välja sõjaväelise postituse Venemaale. "Põhja -Korea sõjalised missioonid Venemaal ja kõik toetus, et Venemaa Föderatsioon tuleb Põhja -Koreasse lõpetada," ütles välisministeeriumi pressiesindaja.
rahvusvahelised reaktsioonid Põhja -Korea pühendumusele
Lõuna -Korea kaitseministeerium ütles, et Põhja -Korea on ametliku teatega postituse ametliku teadaandega "tõestanud oma kuritegusid". "Põhja -Korea kaasamine Ukraina konfliktis on ÜRO resolutsioonide rikkumine ja ebaseaduslik tegu, mis ohustab maailma rahu," lisas ministeerium.
Põhja -Korea kinnitus tema sõjalisest pühendumusest Venemaal peegeldab Demendi Putini aastaid, kui Venemaa väed saadeti Krimmi 2014. aastal. Selle kriisi õitseaeg algas vahetult pärast Ukrainas toimunud massiprotestisid, mis sukeldasid Venemaa Viktor Janukovytschi režiimi.
Sel ajal ilmusid Krimmis valitsuse hoonetes ja sõjaväe baaspunktides vene sõdurid, kes olid varjatud tsiviilisiku või vormiriietusena. Kui Moskva mängis selle juhtumi eest mingit vastutust, korraldati pettuse referendum alles mõni nädal pärast varjatud toiminguid. Putin tunnistab hiljem, et oli sinna Venemaa väed saatnud.Lõpuks saime teavet ka selle kohta, et CNNS Ivana Kottasová, Yoonjung Seo, Mike Valerio, Mariya Knight, Kevin Liptak, Zachary B. Wolf, Tim Lister, Svitlana Vlasova, Max Saltman, Catherine Nicholls ja Sophie Tanno annavad selle reportaaži.
Kommentare (0)