Marine Le Pen mõisteti: vanglakaristus ja üleskutse protestidele!

Marine Le Pen mõisteti: vanglakaristus ja üleskutse protestidele!

Parempopulistliku Rassemblement Nationali (RN) endine juht Marine Le Pen pidi taluma murrangulist, kuigi vastuolulist kohtuotsust 1. aprillil 2025. Kohtunik Bénédicte de Perthuis kuulutas, et Le Pen on omastanud üle nelja miljoni euro EL-i vahendeid, mille tulemuseks on nelja-aastane vanglakaristus. Neist kaks aastat on tingimisi ja kaks aastat koduarestis. Lisaks peab Le Pen maksma 100 000 euro suuruse trahvi ega saa enam riigiametit täita. Esialgse reaktsioonina teatas Le Pen, et kaebab kohtuotsuse edasi, kuna peab kohtuotsust poliitiliselt motiveeritud.

Otsus põhjustas märkimisväärseid laineid ja mobiliseeris üleriigilisi proteste, mida juhtis parteijuht Jordan Bardella. Bardella rõhutas oma kõnes, et prantslased peaksid olema kohtuotsuse pärast nördinud ja kutsus oma toetajaid meeleavaldusele. Kassatsioonikohtu prokurör Rémy Heitz kaitses kohtuotsuse õiguslikku ausust, eesistuja on sellest ajast peale olnud ähvarduste tõttu politsei kaitse all.

Poliitilised reaktsioonid ja solidaarsus

Reaktsioonid kohtuotsusele on mitmekesised ja pärinevad nii Saksamaa kui ka rahvusvahelisest poliitilisest spektrist. Konservatiivne parlamendiliige Éric Ciotti nimetas kohtuotsust "väärituks kohtu vandenõuks". Ka vasakpopulistliku partei La France insoumise juht Jean-Luc Mélenchon nõuab vallandamise referendumit. Le Pen saab toetust isegi kõrgeimatelt tasanditelt: Itaalia asepeaminister Matteo Salvini ja Ungari peaminister Viktor Orbán väljendavad solidaarsust parempopulistliku liidriga.

Rahvusvahelises kontekstis peab USA valitsus olukorda murettekitavaks, samas kui Donald Trump tõmbab paralleele enda õiguslahingutega. Kreml väljendas muret ka demokraatlike normide rikkumise pärast Euroopas, kuid kirjeldas otsust kui Prantsusmaa siseasja.

Le Peni rahvusvahelised sidemed

Marine Le Peni isal Jean-Marie Le Penil olid Venemaaga ajaloolised sidemed juba 1968. aastast, mil ta tervitas vene natsionalistlikku maalikunstnikku Ilja Glazunovit. Seda traditsiooni jätkab Marine Le Pen, kes propageerib venemeelset poliitikat ja kohtus 2017. aastal Vladimir Putiniga, et saada rahvusvahelist tunnustust. Need sidemed Prantsuse parempoolsete ja Venemaa vahel pole mitte ainult poliitilised, vaid ka rahalised: Le Pen sai Venemaalt 2017. aasta presidendikampaania jaoks 9 miljonit eurot laenu, Jean-Marie Le Pen aga 2 miljonit eurot Küprose ettevõttelt, mis oli väidetavalt seotud endise KGB agendiga.

Ajaloolised ja ideoloogilised sidemed Rassemblement Nationali ja Venemaa vahel on sügavalt juurdunud ja peegelduvad ühistes väärtustes, nagu rõhuasetus poliitilisele ja kultuurilisele suveräänsusele ning vastupanu globaliseerumisele. Selline vastastikune toetus võib olla kasulik Venemaale, kuna toetus Moskvale Euroopas väheneb.

Le Peni süüdimõistmine ja sellele järgnenud protestid äratavad tähelepanu mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Need tõstatavad fundamentaalseid küsimusi demokraatia, kohtupraktika ja poliitilise mitmekesisuse ohu kohta. Poliitilistel arengutel Prantsusmaal võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii riigile endale kui ka Euroopa parempoolsusele tervikuna.