Tasuta hoiatused: ELi strateegia ohustab Austria suveräänsust!

Tasuta hoiatused: ELi strateegia ohustab Austria suveräänsust!

Österreich - 27. märtsil 2025 esitas ELi komisjon "ELi valmisoleku ametiühingu strateegia", mis oli Euroopas kavandatud vastuseks keerukatele, piiriülestele ohtudele. Sellised kriitikud nagu Euroopa Parlamendi vabaduse delegatsioonijuht Harald Vilimsky väljendavad muret selle strateegia mõju pärast. Vilimsky süüdistab EL -i selles, et ta kasutab seda liikmesriikide natioaalsete oskuste algatust ja sekkuvad tundlikesse piirkondadesse. Eelkõige peab ta seda Austria riiklikule suveräänsusele ja neutraalsusele ohtlikuks, kuna ta on veendunud, et EL kasutab oma võimu laiendamiseks ettekäändena kriise.

Soome endise presidendi Sauli Niinistö raporti kohaselt, keda esitleti oktoobris 2024, rõhutatakse kiireloomulisust Euroopa valmisoleku tugevdamiseks kriisi ja kaitse järele. See juhtub eriti Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kontekstis. Strateegia näeb ette tulevikku ja ennetavate oskuste tugevdamist, samuti uute ohtude käsitlemist keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumade turvalisuse valdkonnas. Lisaks tuleb välja töötada meetmed populaarse meditsiinilise vastumeetmete toetamiseks terviseohtude vastu.

ELi kriitika ja GSVP

Vilimsky ei kritiseeri mitte ainult esitatud strateegiat, vaid ka asjaolu, et EL ei ole minevikus aktiivselt töötanud kriisi ennetamise kallal, vaid kiitis selle asemel heaks konfliktide eskaleerumise, näiteks Ukraina sõda. ELile esitatud süüdistuses nõuab ta naasmist selle algse mandaadi, rahu, turvalisuse ja koostöö juurde. Tema jaoks on liikmesriikide suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamise võti de -eskalatsioon ja diplomaatia.

Selle arutelu konteksti saab kaaluda ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (GSVP) raames, mis on osa ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast (GANP). Selle poliitika eesmärk on arendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsekultuuri ning on pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu märkimisväärselt arenenud 2022. aasta veebruaris. GSVP Lissaboni (2009) lepingu fikseeritud juriidilisel alusel on võimaldanud ELil tugevdada oma kaitse- ja julgeolekustruktuuri.

GSVP pakub tihedat koostööd ka rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas NATO -ga. Sõjaliste ja mitte sõjaliste ohtude osas rõhutab GSVP 2023. aasta aruannet vajadust põhjaliku ettevalmistamise järele mitmesuguste väljakutsete jaoks, näiteks desinformatsioon, küberrünnakud ja majanduslikud survevahendid. Need ohud rõhutavad uue strateegia olulisust ja vajadust ELi kaitseoskuste edasiseks arendamiseks.

Outlook ja tulevikumeetmed

2025. aasta tööprogrammi raames plaanib ELi komisjon rakendada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kogu Euroopat kogu kriisi valmistumisvõimalust. See hõlmab muu hulgas "turva- ja suursassakontrolli" kasutuselevõttu ning kriisiga toimetuleku ühiste standardite väljatöötamist. Lisaks otsitakse Euroopa tsiviilkaitsemehhanismi, mis edendaks sõjaliste ja tsiviilteenistuste koordineerimist.

Vilimsky ja teised kriitikud kardavad, et ülalnimetatud meetmed võivad märkimisväärselt muuta ELi julgeolekupoliitikat ning ohustada liikmesriikide iseseisvust ja suveräänsust. Tulevased arutelud peavad näitama, kas EL suudab leida tasakaalu vajaliku kaitsta valmisoleku ja riikliku suveräänsuse säilitamise vahel.

ELi strateegiate pideva arengu kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks saate aruannetest aru saada veebisaitidel