Eelarvea nõukogu boss avalikustas: valitsus eiras hoiatusi, defitsiit plahvatas!
Eelarvea nõukogu boss avalikustas: valitsus eiras hoiatusi, defitsiit plahvatas!
Euroraum, Europa - Fiskaalnõukogu boss Christoph Badelt esitas Zib2 -s 11. aprillil 2025 murettekitava eelarve arengu. Riigi defitsiit ületas eriti ootused, mille uus võlg oli 4,4 protsenti. Badelt märkis, et soovitud kolmeprotsendiline defitsiidi eesmärk ei pääse ja ELi puudujäägimenetlus oli peatselt peatselt, kui meetmeid ei võeta.
Rahalise olukorra stabiliseerimiseks nõuab Badelt drastilisi kokkuhoidu 12 miljardit eurot. Kuid seda peetakse "praktiliselt äärmiselt keeruliseks". Lühiajaliselt näeb ta vaevalt muud lahendust kui avalike palkade ja pensionide suhtes rakendamist ning nõuab nendes valdkondades rohkem tagasihoidlikkust. Maksutõusud arutatakse, kuid poliitikas on märkimisväärne vastupanu.
Kulude suurendamine Koorma tulevikku
2024. aasta suurenevaid kulutusi peetakse 2025. aasta eelarve lisakoormuseks. Eelarvenõukogu kinnitatakse oma hinnangus, et algselt kavandatud 6,4 miljardit eurot olid ebareaalsed. Badelt rõhutab, et viimane valitsus ignoreeris meeleldi eelarvenõukogu hoiatusi ja kalleid lubadusi, kuni sissetulek vähenes. Ta kommenteeris provokatiivselt: "Sa tahtsid kõike korraga - see on nüüd kättemaks!"
Seda arengut ei peeta isoleerituks, kuna Eurostati andmed tõestavad, et 2022. aasta euro piirkonnas asuvad avalikud puudujäägid olid 3,7 protsenti SKPst ja 2023. aastal langesid pisut 3,6 protsendini. Avalike võlgade langus oli ka 2023. aasta lõpus euro piirkonnas 88,6 protsendini SKP -st. Andmed näitavad, et kõigil EL -i liikmesriikidel, välja arvatud Küprosel, Taanis, Iirimaal ja Portugal, on puudujääk.
riigi rahandus pikaajalises võrdluses
Riigi rahanduse kontekstis on asjakohane märkida, et 2023. aasta euro piirkonnas valitsuse kulutused tegid 50,0 protsenti SKP -st. Võrdluseks oli riigitulu 46,4 protsenti. Need numbrid kajastavad ka suundumust, et kulude ja sissetuleku suhe SKPsse on langenud võrreldes 2022. aastaga.
Kvartalis sularahastatistika, mis võimaldab põhjalikku teavet avaliku üldeelarvest, näitab tulusid, kulusid ja reservide kasutamist rahastamisjäägi katmiseks. See statistika illustreerib väljakutseid, mida fiskaalnõukogu ja praegune valitsus peavad suutma tagada riigi finantsstabiilsus.
Hoolimata kriitilisest olukorrast väljendas Christoph Badelt usaldust praeguse valitsuse vastu, et ta suutis eelarve parandamiseks ja rahaliste väljakutsete omandamiseks võtta ebapopulaarseid, kuid vajalikke meetmeid. Järgmised sammud on majanduslike eesmärkide saavutamiseks ja ELi puudujäägimenetluse vältimiseks üliolulised.Details | |
---|---|
Ort | Euroraum, Europa |
Quellen |