Kiirteed tühjuses: kus marsruudid lihtsalt lõppevad!

Kiirteed tühjuses: kus marsruudid lihtsalt lõppevad!

Saksamaal on kiirteeliiklus paljude inimeste igapäevaelu keskne osa. Mõne autojuhi jaoks on kiiruspiirangu idee peaaegu väljakannatamatu, kuigi enamik sellist regulatsiooni toetab. Transpordiminister Volker Wissing on seni kiiruspiirangute vastu sõna võtnud, kuid see pole teedel ainus takistus. Alati tuleb ette juhtumeid, kus ehitusplatsid või maanteed lõppevad järsult ja mõjutavad oluliselt autojuhtide edenemist.

See tõstatab küsimuse, kuidas võib juhtuda, et transpordiks mõeldud teed võivad mõnikord mitte kuhugi viia. Mõned maanteed lõppevad ootamatult ja muutuvad maateedeks või sulanduvad linnaliiklusse. Muudel juhtudel pole enam isegi asfalti, vaid loodus või isegi augud, kuhu teadmata juhid võivad sisse sõita. Selles artiklis toon mõned näited, mis illustreerivad selgelt, kuidas Saksamaa kiirteed võivad lõppeda.

Kiirtee A45: praktiline näide

Silmapaistev näide on kiirtee A45 Lüdenscheidi lähedal. Rahmedetali sild lasti siin õhku 7. mail 2023. See meede oli planeeritud juba aasta varem, kuid lükati korduvalt edasi. Konstruktsiooni rekonstrueerimine algas 2023. aasta oktoobris. Käsitööühingu Märkischer Kreis peadirektor Dirk Jedan oli optimistlik: "Rahmedetali silla ehituse käik on veenev ja annab lootust kavandatud valmimisajaks 2026. aasta keskpaigaks." Kuni seda aga ei juhtu, peavad autojuhid poolelioleva kiirteega kaasa elama.

Teine kiirtee, mis ei vii kuhugi, on A66. See lõppes Wiesbadenis alates 2021. aastast pärast seda, kui Salzbachtali sild tuli õhku lasta. Esimene TikToki video, mis olukorda dokumenteeris, tekitas segadust. Autojuhid olid kohapeal hämmingus, sest nad ei oodanud, et see järsku lõppeb. Sild küll taastatakse, kuid selle täielik laiendamine võtab aega 2025. aasta suveni.

A61 ja avatud kaevandus

Kiirteel A61 on hoopis teine ​​probleem: see lõpeb tegelikult auguga, Garzweileri pealmaakaevandusega. See marsruut pidi võimaldama pruunsöe kaevandamist, mis on vajalik Saksamaa öise valgustuse jaoks. Antud juhul on muljetavaldav, kuidas energeetikasektor otseselt infrastruktuuri mõjutab. See teeb selgeks, et kiirtee ei saa varasemast kauem eksisteerida, sest see pidi andma teed kaevandamisele.

Teine näide probleemsetest kiirteeotstest on A1, mis on 1980. aastatest alates seisma jäänud. Eifelis sulgeb Kelbergi ja Blankenheimi vahelise marsruudi 25 kilomeetri pikkune vahe. Plaan selle tühimiku täitmiseks on kestnud aastakümneid ja isegi täna pole selget kinnitust, millal töö lõpetatakse. Uut lootust võib aga pakkuda 2023. aasta planeeringu heakskiitmise otsus.

Kiirtee A143 on veel üks näide, mis tekitab sarnaseid raskusi. Alates 1991. aastast kavandatud laienemine võtab esialgu oodatust kauem aega. Maapinna kindlustamise ehituskulud on alates 2022. aastast peaaegu kahekordistunud, mis lükkab valmimist veelgi edasi. Sellegipoolest loodetakse alates 2027. aastast tööd anda järk-järgult, kuigi kogu laienemine kannatab selle tõttu.

Lõpuks jõuame Hesseni maanteele A49, mis on samuti uue hoone vastaste protestide tõttu soiku jäänud. Siin oli Danneröderi metsa hõivamine, mis põhjustas liikluse tipptunnil suuri probleeme. Lõik kuni A5-ni pidi algselt valmima 2021. aastal, kuid nüüd loodetakse see valmis saada 2024. aasta lõpuks. Keskkonnakaitsjate vastuseis on plaane oluliselt edasi lükanud.

Need näited näitavad selgelt, et kiirteed, mis peaksid olema peamised liiklusmagistraalid, lõpevad mõnikord ületamatute takistustega. Kuidas ka ei arvaks, arutelul vajalike transpordireformide ja taristuinvesteeringute üle Saksamaal ei paista lõppu. Jääb näha, kuidas vastutavad isikud nendele väljakutsetele reageerivad, et tagada sujuv liikuvus. Nende teemade kohta lisateabe saamiseks soovitame vaadata põhjalikku liiklusolukorra aruandlust www.tz.de.