Nutitelefonid lastetoas: needus või õnnistus meie pisikestele?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

NÖAAB-i vestlusõhtu nutitelefonide teemal: Eksperdid arutlevad oma mõju üle lastele ja nõuavad meediapädevaid lahendusi.

Nutitelefonid lastetoas: needus või õnnistus meie pisikestele?

Nutitelefonide kasutamine ja nende mõju lastele oli Alam-Austria Töötajate Assotsiatsiooni (NÖAAB) käimasoleva vestlusõhtu põhiteema. Pealkirja "Sõnavahetus" all kogunesid liikmed, et rääkida ekspertidega, sealhulgas: Andrea Buhl-Aigner ja Claudia André arutleda kaasaegse meediatarbimise küsimuste üle.

Kohtumisel arutati nutitelefonide sotsiaalseid ja psühholoogilisi tagajärgi lastele ja noortele. Andrea Buhl-Aigner hoiatas, et pingevaba lähenemine mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele peredes on ülioluline. Ta kutsus vanemaid üles mitte premeerima oma lapsi nutitelefonidega ega kasutama neid karistusena, et edendada tervet ja teadlikku suhet tehnoloogiaga.

Vanemate ja koolide vastutus

Buhl-Aigner tõi esile vastutuse, mida vanemad peavad digiruumis võtma. Ta julgustas tegutsema eeskujuna ja otsima abi, kui ilmnevad käitumusliku sõltuvuse või kontrolli kaotuse nähud. Claudia Andre pooldas koolides individuaalseid lahendusi, selle asemel, et püüda peale suruda üldisi juhiseid. Ta kutsus üles andma õpetajatele täiendavat toetust mobiiltelefonide kasutamise eeskirjade paremaks jõustamiseks.

Arutelu kinnitas mobiiltelefoni kasutamise kasvavat tähtsust kooli kontekstis. Christiane Teschl-Hofmeister, NÖAAB-i piirkondlik esinaine, viitas Alam-Austria osariigi ja haridusdirektoraadi poolt juba algatatud meetmetele nutitelefonide vastutustundliku kasutamise edendamiseks koolides. Teabematerjale valmistatakse koostöös ekspertidega toetamaks nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid.

Tagasivaade noorte meediakasutusele

Nutitelefonide kasutamise arutelu teist tahku toetasid praegused uuringud ja ekspertide arvamused noorte meediakasutuse kohta. DAK-i ja Hamburgi Eppendorfi ülikooli haigla 2024. aasta uuringu kohaselt on teatud sõltuvusprobleemid mängude ja sotsiaalmeedia vallas veidi vähenenud, kuid on siiski üle 2019. aasta taseme. Üle 25% 10–17-aastastest noortest kasutab sotsiaalmeediat probleemselt, kusjuures umbes 5% peetakse sõltuvaks. Keskmiselt veedavad teismelised sotsiaalmeedias üle 2,5 tunni nädalas, pool tundi rohkem kui viis aastat tagasi.

Eksperdid hoiatavad, et seda intensiivset kasutamist seostatakse kahjuks sageli negatiivsete mõjudega. Neurobioloog Martin Korte märkis, et sotsiaalsed võrgustikud võivad loovust ja isiklikku suhtlust negatiivselt mõjutada. USA psühholoog Jean M. Twenge räägib teismeliste tüdrukute murettekitavast depressiooni suurenemisest seoses nutitelefoni kasutamisega. Probleemseks peetakse ka manipuleerivate kujunduste kasutamist rakendustes. Platvormid kasutavad tehnikaid, mis on suunatud aju tasustamissüsteemile, mille tulemusena veedavad lapsed ja noored nendel platvormidel üha rohkem aega.

Soovitused tervislikuks meediatarbimiseks

Ekraani kasutamise soovituste hulgas on soovitatav piirata laste ekraanide ees veedetud aega. Alla kolmeaastased lapsed ei tohiks ekraaniaega kasutada, samas kui kolme- kuni kuueaastastele lastele soovitatakse maksimaalselt 30 minutit päevas. Soovitused lähevad kaugemale ja kehtestavad kuue- kuni üheksa-aastaste vanuserühma maksimaalseks piiranguks 45 minutit. Eksperdid nõustuvad, et selged reeglid ja nendega kaasnev vanemlik roll on laste turvalisel digimaailmas juhtimisel üliolulised.

Üldiselt nõuab arutelu nutitelefonide ja nende mõjude üle lastele nii vanematelt kui ka haridusasutustelt kõrget pühendumust ja vastutust. Tervisliku meediakasutuse edendamiseks vajalikud sammud pole kaugeltki lõpule viidud ning jääb üle loota, et praegused meetmed on viljakad ja toovad noortele kasu.