ÖVP plaanib vastuolulist käskjala jälgimist: mis nüüd tuleb?
ÖVP plaanib vastuolulist käskjala jälgimist: mis nüüd tuleb?
Österreich - Austrias plaanib föderaalvalitsus tutvustada Messengeriteenuste põhjalikku jälgimist. Siseminister Gerhard Karner ÖVP -st on seda projekti juba mõnda aega reklaaminud, kuid pole seda veel suutnud rakendada. 9. aprillil 2025 arutati Messengeri seire hindamise eelnõu. See on nüüd saadaval hinnanguks kaheksa nädala jooksul ja sellel võivad olla kodanike suhtlemisele kaugeleulatuvad tagajärjed. Riigi kaitse- ja luureteenuste seaduse muudatus, mis peaks jõustuma aastast 2027, avab võimaluse vaadata krüptitud Messengeri teenuseid nagu WhatsApp, Signal ja Skype.
Jälgimine on lubatud ainult rangetes tingimustes. See võib võtta maksimaalselt kolm kuud ja kohtunik peab selle heaks kiitma. Selle aja jooksul saab riigi kaitse- ja luureteenuste (DSN) haldamine taotleda järelevalvet, mida seejärel kontrollib õiguskaitseametnik. Seire eesmärk on aidata ametivõimudel vältida eelseisvaid rünnakuid või spionaaži. Selgelt määratletud tõestus on vajalik, et teisi peetakse lootusetuks. Neid, keda jälgitakse, tuleb pärast aegumist teavitada. Viivitused on siiski võimalikud, et mitte ohustada käimasolevaid uurimisi. DSN -i hinnangu kohaselt peetakse järelevalvet ainult 20–30 korda aastas, kuid opositsioon väljendab muret võimaliku kuritarvitamise pärast.
tehnoloogia- ja turvaprobleemid
Kasutatava tarkvara täpset tüüpi pole seni mõjutatud; Siiski võetakse arvesse võimalust kasutada SO -ga nimetatud "riiklikku troojanit". Selle saab installida sihtrühmade mobiiltelefonidele, et lugeda privaatseid sõnumeid. IT -turvaeksperdid rõhutavad, et sellised meetmed võivad tuua märkimisväärseid turvariske ja ohustada kodanike privaatsust.
Opositsioon, eriti NEOS ja Greens, on projekti suhtes skeptiline. Kui Spö riigisekretär Jörg Leichtfried viitab põhiseaduslikule stabiilsusele ja rõhutab piirangute vajadust, nõuavad NEOS eelnõu paranemist. Rohelised on teatanud, et põhiseaduslike nõuete ettepanek on kontrollitud, kuna neil on mure, et massijärelevalve võib tekkida.
kontekst ja EU algatused
Austria protseduur pole isoleeritud. Euroopa tasandil toetavad siseministrid: ELis tutvustatakse vestluskontrolli, mida korduvalt kritiseeritakse privaatsuse, IT -turvalisuse ja demokraatia võimalike ohtude eest. Sarnaselt Austriaga võib ka eelnõu sisaldada Interneti -pakkujate jaoks kaugeleulatuvaid kohustusi laste väärkohtlemise veebis võitlemiseks. Kriitikud hoiatavad, et sellised tehnikad nagu kliendipoolsed skaneerimine (CSS) loovad vaatamata krüptimisele uusi turvalünke ja võivad kasutajate privaatsust märkimisväärselt ohustada.
Arutelu Messengeri seire üle Austrias ja Euroopas teeb selgeks, kui keeruline ja tundlik on digitaalse privaatsuse teema. Kuigi toetajad osutavad vajadusele võidelda kuritegudega, teavitatakse kriitikuid, et sellised meetmed võivad märkimisväärselt piirata kodanike õigusi ja vabadusi.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et jätkuvad arutelud Austrias käskjala jälgimise ja sellega seotud juriidiliste muudatuste üle mängivad tulevases digitaalses maastikus otsustavat rolli. Nende seiremeetmete rakendamine ei pruugi mõjutada mitte ainult kodanike suhtlemist, vaid sellel on ka kaugeleulatuv mõju privaatsuse ja individuaalsete vabaduste kaitsmiseks. See alakeskkond on vajalik põhjaliku ja läbipaistva arutelu järele digitaalsete andmete tundliku kasutamise üle.Details | |
---|---|
Ort | Österreich |
Quellen |