Meinl-Reisinger hoiatab: kas Austria säästuplaani ei tule õigel ajal?

Meinl-Reisinger hoiatab: kas Austria säästuplaani ei tule õigel ajal?

Österreich - asekantsler Andreas Bableri ja rahandusminister Markus Marterbauer, mõlemad SPöst, propageerivad valitsuse kokkuhoiukursuse jätkamist. See sai selgeks käimasolevate arutelude osana eelarveolukorra kohta täna, 13. aprillil 2025. Kui fiskaalnõukogu ennustas sel aastal 4,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangu (SKP) puudujääki, väljendab Neos-i klubi esimees Beate Meinl-Reisinger, et kavandatud kokkuhoiumeetmed ei pruugi olla piisavad, et saavutada soovitud renoveerimismaht 6,4 miljonit eurot. Need avaldused rõhutavad ebakindlust, mis on praegu poliitilises maastikus.

Algselt eeldati, et 6,4 miljardi euro kokkuhoid võib ELi puudujäägimenetlust vältida. Nüüd on aga oodata ainult ELi komisjoni põhinõuete täitmist. Meinl-Reisinger nõuab seetõttu ulatuslikke struktuurireforme, mis on vajalikud eelarve jätkusuutlikuks renoveerimiseks. Nende kriitika keskne punkt on föderaalsete riikide maksuautonoomia, kuna föderaalvalitsus teenib peamiselt maksutulu, samal ajal kui jaotus viiakse läbi keerulise rahalise võrdsustamise teel.

Tervishoiusüsteemi väljakutsed

Meinl-Reisinger näeb ka tervishoiusektoris ebatõhusust, mille põhjustavad suured osalised. Föderaalriikide ja omavalitsuste andmete igakuised kõikumised ja föderaalriikide ja omavalitsuste andmete hiline avaldamine, mis olid saadaval ainult märtsi lõpus, aitavad ebakindlusele kaasa. See kutsub valitsust tegema muudatusi, mis tagavad andmete varasema ja läbipaistvama kättesaadavuse.

Veel üks teema, mille NEOS -i korjab, on Messengeriteenuste kriitiline jälgimine. Hindamiseks on praegu saadaval vastav seaduse eelnõu koos põhiseadusliku meetmega, mis näeb ette ka pikema hindamisperioodi võimalikuks parandamiseks.

ELi algatused majandusliku olukorra parandamiseks

Paralleelselt nende sisepoliitiliste väljakutsetega tutvustas Euroopa Komisjon uut strateegiat säästu- ja investeerimisühingu loomiseks. Seda juhtis komisjoni president Ursula von der Leyen, kes rõhutas selle liidu eeliseid kodanike jaoks ja investeeringuid olulistesse sektoritesse. Selle algatuse eesmärk on edendada õitsengut, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis. Draghi raporti kohaselt võivad investeeringud 2030. aastaks suureneda 750 -ni 800 miljardi euroni.

Säästu- ja investeerimisühing on suunatud nii väikeste kui ka keskmise suurusega ettevõtetele, aga ka uuenduslikele ettevõtetele. Vaatamata ELis asuvatele pangahoiustele, mis on klassifitseeritud ohutuks, kuid sageli vähem kasumlikult, peaks see algatus võimaldama säästjatele kapitalituru rajatiste kaudu paremat tulu. Komisjoni määratletud ametiühingu neli töövaldkonda hõlmavad:

  • Kodanikud ja säästuvarad: Eraklientide investeerimisvõimaluste suurendamine.
  • Investeeringud ja rahastamine: ettevõtete kapitali juurdepääsu parandamine.
  • Integreerimine ja suurus: Rist -borderi tehingute takistuste vähendamine.
  • Tõhus järelevalve siseturul: kõigi Finantsturul osalejate võrdne kohtlemine ELis.
Lisaks on kavas luua Euroopa hoiuste garantiisüsteem ja täita kriisihalduse raamistik. See näitab, et säästu- ja investeerimisliidu edu sõltub kõigi intresside vedajate, sealhulgas liikmesriikide ja erasektori ühistest jõupingutustest.

Praeguses poliitilises ja majanduslikus olukorras on vaja nii föderaalvalitsusel kui ka EL -il tihedat koostööd, et tulla toime rahaliste väljakutsetega ja tugevdada samal ajal kodanike usaldust majanduse stabiilsuses. Vajalike reformide ja uuenduslike meetmete dialoog on pikaajaliste lahenduste leidmiseks hädavajalik.

teatab, et… eu-kommission entreme ...

paistab välja ...

Details
OrtÖsterreich
Quellen

Kommentare (0)