Kliimakaitse häire: valitsuse programm saab halbu tunnistusi!

Kliimakaitse häire: valitsuse programm saab halbu tunnistusi!

Österreich - Övp, Spö ja NEOS-i kolme inimese koalitsiooni valitsuse programmi praegune kliimakontroll on segatud halvaks. WWF -i andmetel hinnati 21 valdkonda 12 nõrgaks ja puudulikuks ning 7 selgelt negatiivseks. Võimalikke edusamme leiti ainult kahes valdkonnas. WWF kliima pressiesindaja Reinhard Uhrig kritiseerib, et konkreetsed eesmärgid, ajakavad ja eelarved puuduvad. See põhjustab koalitsioonipakti kliimakahjustusi ja vastuolusid.

Aruanne avaldatakse ajal, mil EL avaldab 2030. aastaks kliimaeesmärkide saavutamiseks üha enam survet oma liikmesriikidele. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel järgib EL terviklikku kliimakaitsepoliitikat, mis põhineb keskkonna- ja kliimakahjustavate tegevuste vähendamisel. Rahvusvahelised raamistikud, näiteks ÜRO raamistik ja Pariisi konventsioon on üliolulised.

kriitika ja nõudmised

WWF nõuab püsivaid kliimakaitsemeetmeid Austria ettevõtte asukoha ja turvalise töökoha jaoks. Positiivne tagasiside on saadaval kliimakaitseseaduse uueks katseks ja 2040. aastaks kliima -neutraalseks muutmise eesmärgi säilitamiseks. Lisaks peetakse maanteede ja kiirteede laienemist problemaatiliseks.

EL -i eesmärkide rakendamise mitmetähenduslikkus 2030. aastaks valitsuse programmis võib põhjustada miljardites miljardites hüvitise maksmist, kui trendide ümberpööramist pole. Lisaks kahjulike toetuste kiirele halvenemisele soovitab WWF muu hulgas ka hoonete kliimasõbralikku renoveerimispaketti ja bioloogilise mitmekesisuse suuremat kaitset.

Võrdlus Saksamaaga

Vastupidiselt Austriale seadis Saksamaa 2024. aasta juulis uue kliimakaitseseaduse. Selle eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nullini 2045. aastaks. Föderaalvalitsus on tugevdanud sõltumatut ekspertnõukogu kliimaküsimuste jaoks, et olla võimeline käituma tulevikku ja tõhusamalt kliimakaitsepoliitikas. Eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 65 % võrreldes 1990. aastaga, mille tulemuseks oli 2023. aastal juba üle 10 % langus.

ELi kliimapoliitika osana on liikmesriigid kohustatud looma riiklikke energia- ja kliimakaitseplaane. Need peaksid aitama heitkoguste vähendamist ja taastuvenergia edendamist. EL ise on mõeldud kasvuhoonegaaside neutraalsusele aastaks 2050 ja on rohelise tehinguga kliimaeesmärkide saavutamiseks kasutusele võtnud kasvustrateegia.

Pikas perspektiivis edukaks saamiseks rõhutavad eksperdid vajadust luua energiasiirde jaoks sotsiaalne aktsepteerimine. Jääb üle vaadata, kuidas Austria valitsus reageerib praegustele väljakutsetele ja kas kliimapoliitikas muutub. Saksamaa edusammud võivad olla stiimuliks võtta Austrias otsustavaid meetmeid.