Kliimakaitsehäire: valitsusprogramm sai kehva teate!

Kliimakaitsehäire: valitsusprogramm sai kehva teate!

ÖVP, SPÖ ja Neose kolmeparteilise koalitsiooni valitsusprogrammi praegune kliimakontroll on segane. WWF-i andmetel hinnati 21 uuritud valdkonnast 12 nõrgaks ja puudulikuks ning 7 selgelt negatiivseks. Potentsiaalsed edusammud tehti kindlaks ainult kahes valdkonnas. WWF-i kliimakõneleja Reinhard Uhrig kritiseerib konkreetsete eesmärkide, ajakavade ja eelarvete puudumist. See toob kaasa kliimat kahjustavaid lünki ja vastuolusid koalitsioonipaktis.

Aruande avaldamine toimub ajal, mil EL avaldab oma liikmesriikidele üha suuremat survet saavutada kliimaeesmärgid aastaks 2030. Föderaalse Keskkonnaagentuuri andmetel järgib EL terviklikku kliimakaitsepoliitikat, mis põhineb keskkonnale ja kliimale kahjulike tegevuste vähendamisel. Rahvusvahelised raamtingimused, nagu ÜRO raamkonventsioon ja Pariisi kokkulepe, on üliolulised.

Kriitika ja nõudmised

WWF kutsub üles võtma Austria kui ärikoha ja kindlate töökohtade jaoks järjekindlaid kliimakaitsemeetmeid. Kliimakaitseseaduse uuele katsele ja kliimaneutraalseks muutumise eesmärgi säilitamisele 2040. aastaks on positiivne tagasiside. Kritiseeritakse aga energiasäästu pimealasid ja keskkonnakahjulike toetuste vähendamise viivitamist. Lisaks peetakse probleemseks kiirteede ja kiirteede laiendamist.

Valitsusprogrammi ebaselgus EL-i eesmärkide elluviimise osas aastaks 2030 võib pöörde puudumisel kaasa tuua miljarditesse ulatuva hüvitise maksmise. Lisaks kahjulike toetuste kiirele vähendamisele soovitab WWF muu hulgas kliimasõbralikku hoonete renoveerimispaketti ja bioloogilise mitmekesisuse suuremat kaitset.

Võrdlus Saksamaaga

Erinevalt Austriast jõustus Saksamaal 2024. aasta juulis uus kliimakaitseseadus, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2045 nullini. Föderaalvalitsus on tugevdanud sõltumatut kliimaküsimuste ekspertnõukogu, et kliimakaitsepoliitikas oleks võimalik ennetavamalt ja tõhusamalt tegutseda. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaase 65% võrreldes 1990. aastaga, mis on juba toonud kaasa languse üle 10% 2023. aastal.

ELi kliimapoliitika raames on liikmesriikidel kohustus koostada riiklikud energia- ja kliimakaitsekavad. Need peaksid aitama konkretiseerida heitkoguste vähendamist ja taastuvenergia edendamist. EL ise seab eesmärgiks saavutada kasvuhoonegaaside neutraalsuse 2050. aastaks ja on vastu võtnud kasvustrateegia, et saavutada kliimaeesmärgid rohelise kokkuleppega.

Et olla pikas perspektiivis edukas, rõhutavad eksperdid vajadust luua energiaüleminekuks sotsiaalne aktsepteerimine. Saab näha, kuidas Austria valitsus praegustele väljakutsetele reageerib ja kas kliimapoliitikas tuleb muudatusi. Saksamaa edusammud võiksid olla stiimuliks otsustavate meetmete võtmiseks ka Austrias.