Valitsuse kliimakontroll: Austria tuleviku punane häiretase!

Valitsuse kliimakontroll: Austria tuleviku punane häiretase!

Österreich - ÖVP, SPÖ ja NEOS-i kolme inimese koalitsiooni valitsuse programmi praegune kliimakontroll on kõike muud kui positiivne. WWF -i andmetel on 21 uuritud valdkonda 12 hinnatud nõrgaks ja puudulikuks. 7 valdkonnas on isegi selgelt negatiivsed arengud, samas kui ainult 2 saab töödelda võimaliku edusammuna. Ennekõike kritiseerib WWF kliima pressiesindaja Reinhard Uhrig, et puuduvad konkreetsed eesmärgid, ajakavad ja eelarved. Valitsuse programmis võib leida arvukalt kliimakahjustavaid lünki ja vastuolusid, mis paneb nõudma Austria jaoks järjepidevate kliimakaitsemeetmete järele ja tagavad töökohad veelgi kiireloomulisemaks.

Sellegipoolest on ka positiivseid aspekte. Kliimakaitseseaduse uus algus on teretulnud ja 2040. aastaks on kliimaneutraalsuse eesmärk. Kuid oma pimeduse koalitsiooni energia säästmisel ja keskkonnakahjulike toetuste hilinemist kritiseeritakse teravalt. Lisaks on arutelu keskmes maanteede ja kiirteede laienemine, samuti partei poliitiliselt motiveeritud killukursus kliimakaitseministeeriumis.

EL -i eesmärkide ja eelseisvate hüvitiste maksete rakendamine

ELi kliimaeesmärkide rakendamise ebaselgused kuni 2030. aastani tõstatavad ka valitsuse programmis küsimusi. WWF hoiatab eelseisvate hüvitiste eest miljardites miljardites hüvitiste eest, kui trendide ümberpööramist pole. Selle vastu võitlemiseks kahjulike toetuste kiire lammutamine, hoonete kliimaseadmete pakett ja WWF -i soovituste tegevuskava energiatõhususe seaduse reform. Lisaks nõuab WWF bioloogilise mitmekesisuse suuremat kaitset, suuremat renageerimist ja tõhusat mullakaitset, samuti siduvaid looduskaitse kriteeriume taastuvenergia laiendamiseks.

Nende väljakutsete konteksti täiendab Euroopa -kogu jõupingutused kliimamuutustega vastu võitlemiseks. 2021. aasta juulis otsustatud Euroopa kliimakaitseseaduse eesmärk on 2050. aastaks kasvuhoonegaaside neutraalsuse seaduslik ankurdada ja 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaase 55 %. See on osa suuremast plaanist "sobib 55 jaoks", mis viitab kliimaeesmärkide tagamisele mitmesuguste strateegiate ja seadusandliku kaudu. Samuti soovib ELi komisjon välja pakkuda madalama heitkoguste vähendamise eesmärgi 2040. aastaks, et tagada kliimaeesmärgid pikas perspektiivis.

Saksa kliimakaitsepoliitika ja nende meetmed

Vahepeal jõudis Saksamaal ka uus kliimakaitse seadus, mis võeti vastu 17. juulil 2024. Selle eesmärk on neutraliseerida kasvuhoonegaaside heitkogused 2045. aastaks, suurendamata süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemist. Föderaalvalitsus keskendus liikluse, energia ja elamise sektorites heitkoguste läbipaistvale esindamisele, mis hõlmab põhjalikku kliimakaitseprogrammi. See hõlmab kavatsust vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 65 % võrreldes 1990. aastaga.

Föderaalne majandusminister Robert Habeck rõhutab, et paljude programmi meetmeid, näiteks Saksamaa pilet ja CO2-sõltuv veoautode teemak, on juba rakendatud. Föderaalse keskkonnaameti projektsiooni aruanne näitab kasvuhoonegaaside langust 2030. aastaks peaaegu 64 %, mis rõhutab edusamme pärast uue valitsuse ametisse astumist.

Neid arenguid silmas pidades on seatud eesmärkide saavutamiseks ja kliimamuutustega tõhusaks võideldamiseks hädavajalikud tõsised kliimakaitse meetmed ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Pikaajaliste õnnestumiste tagamiseks tuleb rõhutada ka energiasiirde sotsiaalset aktsepteerimist.

Details
OrtÖsterreich
Quellen

Kommentare (0)