Austerlased näitavad tehisintellekti suhtes suurt skepsist!

Austerlased näitavad tehisintellekti suhtes suurt skepsist!

Österreich - Austria statistika hiljutises uuringus on näha, et selge osa Austria elanikkonnast on tehisintellekti (AI) suhtes skeptiline. Tulemuste kohaselt on 73% vastanutest AI kohta vähe või üldse mitte. Need leiud tõstatavad küsimusi ühiskonnas digitaalse kompetentsi kohta ja illustreerivad, et ulatuslikku teavet ja hariduspakkumisi ei saa olla.

Lisaks väljendab 46% küsitletutest üsna negatiivset suhtumist AI kasvavasse kasutamisse. Ainult 43% peab AI oma elukutse jaoks kasulikuks, mis näitab tööhõive elanikkonna jagatud pilti. Ainult 5% küsitletutest väidab, et neil on AI kohta väga kõrged teadmised, samas kui 22% peab end hästi informeerituks. Märkimisväärne osa - 46% - teadetest vähestest teadmistest ja 23% -l on tehnoloogia kohta väga vähe aimugi.

taju demograafilised erinevused

Uuring näitab ka, et demograafilised tegurid mõjutavad AI suhtumist. Kõrgharidus korreleerub AI kasutamise positiivsema hinnanguga. Maturaga inimestel on 1,5 -kordne suurem tõenäosus AI positiivselt hinnata. Ülikooli lõpetajad on kohustuslike tudengitega võrreldes peaaegu kolm korda kõrgemad. Ka noorem põlvkond on optimistlikum: tulemuste kohaselt on 16–24-aastased AI suhtes kõige positiivsemad, samas kui heakskiit väheneb vanuse suurenemisega.

Veel üks huvitav punkt on sooline jaotus AI tajumisel. Naised hindavad AI rakendamist ühiskonnas kolmandiku võrra negatiivsemalt kui mehed. Selle taustal käivitati algatus "Shegoes AI", et suurendada naiste osakaalu AI sektoris.

professionaalsed efektid ja kasutamise tõkked

Uuring paljastab ka tööhõive jagunenud arvamused: 11% peab AI väga kasulikuks, samas kui 32% hindavad neid üsna kasulikuks. Ligi veerand vastanutest (23%) vt Ki kasulikkust. Mis puutub muresse, siis ainult 13% töötavatest inimestest on AI võimalike töökohtade kaotamise pärast mures, 3% ja 10% rohkem mures.

Veel üks generatiivsete AI -tööriistade kasutamise põhjus on vastajate sõnul tajutavate vajaduste puudumine. 90% mittekasutajatest väidab, et nad ei näe vajadust, samas kui 50% andmekaitsest ja privaatsusest. Vastupidiselt arusaamisele, et 75% Saksamaal küsitletutest peab Digitaalse meediaga tegelemisel oluliseks mitmesuguseid pädevusi Saksamaal oluliseks, nagu võib näha föderaalse pereasjade ministeeriumi uuringust. Need digitaalse ja meediaoskuse parandamise strateegiad on digitaalselt kaasaegsema ühiskonna keskne komponent.

Saksamaa uuringu pealkirjaga "Compass: tehisintellekt ja kompetents 2023" eesmärk on uurida digitaalse meedia ja AI -ga tegelemise oskusi ning töötada välja täpsed tugipakkumised. Uuring on osa Saksamaa digitaalstrateegiast ja näitab olulisi edusamme ja olemasolevaid takistusi teel tervikliku digitaalse ühiskonna poole. Jääb üle vaadata, mil määral kasutatakse Austrias ka soovitud meetmeid digitaalse kompetentsi tugevdamiseks.