Euroopa valmistab kodanikke sõjaks ette – kas nad kuulavad?

Euroopa valmistab kodanikke sõjaks ette – kas nad kuulavad?

Ellujäämisjuhendid, varude kogumine ja suuremahulised evakuatsiooniõppused. Euroopa püüab oma kodanikke ette valmistada kasvavateks konfliktiriskideks nende koduuksel. Viimastel kuudel on mitmed Euroopa riigid välja andnud kainestavaid juhiseid, alates garaažide ja metroojaamade muutmisest punkriteks kuni psühholoogilise vastupidavuse edendamiseni.

Elanikkonna mõtteviisi muutmine

Keskne sõnum on, et sõjaks valmisolekuks on vaja elanikkonna ümbermõtestamist. NATO peasekretär Mark Rutte ütles detsembris Brüsselis julgeolekuekspertidele: "On aeg minna üle sõjaaja mõtteviisile." Avaldus tuleb siis, kui Euroopa liidrid kardavad, et Ukraina edust julgustatud Venemaa president Vladimir Putin võib püüda laieneda mandrile veelgi. Samal ajal võtab aastakümneid kestnud ja võimas liit USA-ga järjest vaenulikuma hoiaku Euroopa julgeoleku säilitamise suhtes, tekitades kahtlusi tema valmisolekus sekkuda NATO riiki sissetungi korral.

Ettevalmistused Euroopas

Euroopa Komisjon on kutsunud kõiki kodanikke üles varuma piisavalt toiduaineid ja muid hädavajalikke varusid, millest jätkuks kriisiolukorras vähemalt 72 tunniks. Märtsis avaldatud suunistes rõhutati, et Euroopa peab edendama "ettevalmistuse" ja "vastupidavuse" kultuuri. Üksikisiku tasandil on eri riigid andnud välja ka oma juhised hädaolukordadeks, sealhulgas sõjaks.

Eelmise aasta juunis uuendas Saksamaa oma üldist kaitseraamdirektiivi. Selles kirjeldatakse, mida teha konflikti korral Euroopas, ja visandatakse Saksa kodanike igapäevaelu täielik ümberkujundamine sõja korral. Rootsi andis novembris välja ellujäämisjuhendi "Kui kriis või sõda tuleb", mida uuendati esimest korda kuue aasta jooksul. Seda brošüüri jagati miljonitele majapidamistele ja see sisaldab juhiseid, kuidas sõja korral hoiatada.

Kaitsemeetmed ja nõuanded

Juhend teavitab rootslasi sõja korral hoiatussüsteemidest, sealhulgas enamikus piirkondades töötavast välisest süsteemist. Juhendis on kirjas: "Minge majja, sulgege kõik aknad ja uksed ning võimalusel lülitage ventilatsioon välja. Lisateabe saamiseks kuulake Rootsi ringhäälingu Sveriges Radio kanalit P4." Samuti annab ta nõu turvaliste asukohtade kohta õhurünnaku ajal, nagu keldrid, garaažid ja metroojaamad. Dokumendis soovitatakse lamada madalal õues ilma otsese peavarjuta, "soovitavalt väikeses süvendis või kraavis". Rootsi jaoks on olemas konkreetsed juhised tuumarünnakute kohta, sealhulgas nõuanne "liikuda ohutusse kohta nagu õhurünnaku ajal. Tsiviilkaitsevarjundid pakuvad parimat kaitset."

Venemaaga 1340-kilomeetrist piiri jagava Soome jaoks on oma suveräänsuse kaitsmine Moskva vastu osa rahvusteadvusest. Riik on aastakümneid valmistunud võimalikuks konfliktiks Venemaaga ning 1950. aastatest on pommivarjendite ehitamine elu- ja büroohoonete alla olnud kohustuslik.

Kas elanikkond reageerib?

Uuendatud kodanikukaitse suunistel pole aga garantiid, kui tõsiselt kodanikud neid järgivad. Saksa Marshalli fondi Atlandi-ülese julgeoleku vanem asepresident Claudia Major palub juhiste tõsidust. Ta rõhutab vajadust valmistuda mitte ainult Venemaa otseseks sõjaliseks ohuks, vaid ka selleks, mida ta nimetab "halliks alaks" sõja ja rahu vahel, sealhulgas agressiivsemaks tegevuseks ja hübriidsõjaks.

Asjakohased väljakutsed

Major juhib tähelepanu, et mõne riigi jaoks, eriti Moskva mõjusfääris, on see palju käegakatsutavam, teiste jaoks aga raskemini hoomatav. Ta mainib Soomet ja Balti riike, kus Venemaa oht on sügavalt rahvuslikus DNA-s juurdunud.

"Eksistentsiaalne oht, hirm üle sõita ja kaardilt kaduda, on Balti riikides väga reaalne. Nad imestavad, miks teised riigid sellest aru ei saa," räägib Major. Soomlased võtsid kaitset tõsiselt kogu külma sõja vältel. "Miks me kõik nüüd Soome poole vaatame ja nende punkrisüsteemi ja meditsiinivarustust? Nad on ajaloost õppinud; meid ei aita keegi. Peame ise hakkama saama."

Ettevalmistuse tähtsus

Selliste kodanikukaitsekavade tõhusus jääb ebaselgeks. Varem isegi naerdi nende üle. Külma sõja ajal andis Briti valitsus välja ametlikku teavet, et kaitsta oma kodanikke Nõukogude Liidu tuumaohu eest. Kõige kuulsam teabekampaania kandis nime "Kaitse ja jää ellu", mis toodeti aastatel 1974–1980. See seeria pakkus teavet radioaktiivse sademete ohtude kohta ja juhiseid tuumarünnaku järgseks ellujäämiseks.

Major rõhutab tsiviilelanike ettevalmistamise tähtsust välisteks ohtudeks, eriti hallis tsoonis. "Peame mõtlema heidutusele, kaitsele ja vastupanuvõimele. See tähendab eelkõige ühiskonna suuremat valmisolekut. Kui ühiskond ei ole valmis toetama sõda, nagu Ukraina ühiskond praegu seisab, siis me ellu ei jää."