Netanyahu Ungaris: vahistamismäärus eirab - Orbán võtab peaministri vastu!

Netanyahu Ungaris: vahistamismäärus eirab - Orbán võtab peaministri vastu!

Benjamin Netanyahu jõudis täna Ungarisse 3. aprillil 2025, vaatamata rahvusvahelise vahistamismääruse, mille Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastas novembris. Tema saabumine Budapesti lennujaama toimus vahetult pärast kella 14.30 ja seda võttis vastu Ungari kaitseminister Kristof Szalay-Bobrovniczky. Netanyahu tuli kohtumisele Ungari peaministri Viktor Orbaniga. Orban oli varem vahistamismääruse süüdi mõistnud ja kutsus Netanyahu visiidile.

Juriidilised tagajärjed on märkimisväärsed. ITHH vahistamismäärus on seotud Gaza riba sündmustega. Enam kui 120 osariiki, sealhulgas Saksamaa, on kohustatud vahistamismäärust jõustama, kui Netanyahu nende territooriumile siseneb. Iisrael ja Ameerika Ühendriigid ei ole aga Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmed ega ole seetõttu seotud. ISTGH otsused ei mõjuta Ungari, kuna see ratifitseeris Rooma põhikirja 2001. aastal, kuid see ei jõua seda kunagi põhiseaduslike probleemide tõttu ametlikult.

rahvusvahelised reaktsioonid

Eeldust, et Ungaris Netanyahut ei arreteerita, suurendab Saksamaa silmapaistva poliitilise näitleja toetamine. Eeldatav tulevane kantsler Friedrich Merz on lubanud kohtumist Saksamaal Netanyahuga ja kinnitab, et Iisraeli peaministrit seal ei arreteerita. See mitte ainult ei illustreeri poliitilisi positsioone Euroopas, vaid tõstatab ka küsimusi rahvusvahelise kohtupraktika kehtivuse kohta.

Rahvusvaheline kriminaalkohus, mis asutas oma tööd 2002. aastal, on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mille jurisdiktsioon laieneb Rooma põhikirja riikidele. See põhikiri, millele alla kirjutas 120 osariiki 1998. aastal, on kohtuotsuse töö põhiõiguse alus. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsioon viitab kõige tõsisematele kuritegudele nagu genotsiid, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. ISCHH üks peamisi ülesandeid on riikliku jurisdiktsiooni täiendamine ja mitte asendamine.

Olukord Netanyahu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ümbruses näitab väljakutseid, mis tulenevad rahvusvahelisest koostööst rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Eelkõige on olemas täiendavuse põhimõte, mis tagab, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab tegutseda ainult siis, kui riigid ei soovi ega suuda tõsiseid kuritegusid teha. Need raamistingimused viivad keerukate juriidiliste ja diplomaatiliste aruteludeni, mis mõjutavad nii riikide poliitilisi suhteid kui ka rahvusvaheliste asutuste usaldusväärsust.

Selles kontekstis saab selgeks Saksamaa roll Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aktiivse liikmesriigina. Saksamaa oli abiks Rooma põhikirja väljatöötamisel ja on üks suurimaid panustajaid kohtus. Selge õigusliku olukorra ja Kölni kriminaalkoodeksi vastuvõtmisega on Saksamaa eesmärk säilitada õigusriik ja täita rahvusvahelisi kohustusi.

Netanyahu tänane saabumine Ungarisse mitte ainult ei tõstata küsimusi rahvusvahelise õiguse kohaldamise kohta, vaid valgustab ka pingeid rahvusvahelises üldsuses, eriti seoses sõjakuritegude tagakiusamise ja rahvusriikide vastutuse osas.

Kui Netanyahu on Ungaris, on surve rahvusvahelistele institutsioonidele nagu Rahvusvaheline ICC, et jõustada inimõiguste rikkumiste eest terviklik vastutus ja kaitsta ülemaailmset õigussüsteemi. Need arengud on rahvusvaheliste õigusnormide autoriteedi ja tõhususe jaoks ülioluline test.

Lisateavet Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja selle tööviisi kohta leiate aadressilt Artikkel põhineb raportitel vienna.at .