Netanyahu Ungaris: vahistamismäärust eirati – Orbán võtab peaministri vastu!

Netanyahu Ungaris: vahistamismäärust eirati – Orbán võtab peaministri vastu!

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu jõudis täna, 3. aprillil 2025 Ungarisse vaatamata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) novembris välja antud rahvusvahelisele vahistamismäärusele. Ta saabus Budapesti lennujaama veidi pärast 2.30 öösel ja teda tervitas Ungari kaitseminister Kristof Szalay-Bobrovniczky. Netanyahu saabus kohtumisele Ungari peaministri Viktor Orbaniga. Orban oli varem vahistamismääruse karmilt hukka mõistnud ja Netanyahu külla kutsunud.

Õiguslikud tagajärjed on märkimisväärsed. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus on seotud sündmustega Gaza sektoris. Rohkem kui 120 riiki, sealhulgas Saksamaa, on kohustatud vahistamismääruse täitma, kui Netanyahu nende territooriumile siseneb. Iisrael ja USA ei ole aga Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmed ega ole seetõttu seotud. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsused ei avalda Ungarile muljet, kuna ta ratifitseeris Rooma statuudi 2001. aastal, kuid ei ole seda põhiseaduslike probleemide tõttu kunagi ametlikult vastu võtnud.

Rahvusvahelised reaktsioonid

Usku, et Netanyahut Ungaris ei arreteerita, tugevdab Saksamaa prominentse poliitilise tegutseja toetus. Tõenäoline tulevane kantsler Friedrich Merz on lubanud kohtumist Netanyahuga Saksamaal ja kinnitanud, et Iisraeli peaministrit seal ei vahistata. See mitte ainult ei selgita poliitilisi seisukohti Euroopas, vaid tekitab ka küsimusi rahvusvahelise kohtupraktika kehtivuse kohta.

2002. aastal tööd alustanud Rahvusvaheline Kriminaalkohus on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad Rooma statuudi osalisriigid. See põhikiri, millele 1998. aastal kirjutasid alla 120 riiki, on kohtu töö peamine õiguslik alus. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõige raskemad kuriteod, nagu genotsiid, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu üks peamisi ülesandeid on riikliku jurisdiktsiooni täiendamine, mitte asendamine.

Olukord Netanyahu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ümber toob esile väljakutsed, mis tulenevad rahvusvahelisest koostööst rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Eelkõige kehtib vastastikuse täiendavuse põhimõte, mis tagab, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab võtta meetmeid ainult siis, kui riigid ei soovi või ei suuda raskete kuritegude eest vastutusele võtta. Need raamtingimused põhjustavad keerulisi õiguslikke ja diplomaatilisi arutelusid, mis mõjutavad nii riikidevahelisi poliitilisi suhteid kui ka rahvusvaheliste organite usaldusväärsust.

Selles kontekstis saab selgeks ka Saksamaa roll Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aktiivse liikmesriigina. Saksamaa aitas kaasa Rooma statuudi väljatöötamisele ja on üks kohtu suurimaid panustajaid. Selge õigusliku olukorra ja rahvusvahelise kriminaalkoodeksi vastuvõtmisega püüab Saksamaa järgida põhiseaduslikke põhimõtteid ja täita rahvusvahelisi kohustusi.

Netanyahu tänane saabumine Ungarisse ei tõstata mitte ainult küsimusi rahvusvahelise õiguse kohaldamise kohta, vaid toob esile ka pinged rahvusvahelises kogukonnas, eriti seoses sõjakuritegude eest vastutusele võtmisega ja rahvusriikide vastutusega.

Sel ajal, kui Netanyahu viibib Ungaris, avaldatakse rahvusvahelistele institutsioonidele, nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, jätkuvalt survet inimõiguste rikkumiste eest täieliku vastutuse kehtestamiseks ja ülemaailmse õiguskorra järgimiseks. Need arengud on rahvusvaheliste õigusnormide autoriteedi ja tõhususe ülioluline proovikivi.

Lisateavet ICC ja selle toimimise kohta leiate aadressilt Välisministeerium.

Artikkel põhineb aruannetel aastast Viin.at.