FPö hoiatab: Austria rahaline suveräänsus ELi puudujäägiprotseduuride ohus!

FPö hoiatab: Austria rahaline suveräänsus ELi puudujäägiprotseduuride ohus!

Österreich, Europa - Praegune eelarveolukord Austrias tagab poliitikas näod. Austria vabaduspartei (FPö) kirjeldab olukorda kriitilisena ja hoiatab riigi rahanduse "musta augu" eest, mida majandus on tugevalt rõhutanud. Eelkõige süüdistab FPö nii eelmises kui ka praeguses föderaalvalitsuses, eriti Austria rahvaparteis (ÖVP). Eelarve eelseisva puudujääk võib tulevikus põhjustada ELi puudujäägimenetlust, mis ohustaks riigi suveräänsust. Ots , et fpö-MP Michael Schleditz National Elicess.

Marterbauer seisis Schneedlitzi silmitsi kiireloomulise taotlusega, mis tõstatas küsimusi eelarve konsolideerimise kohta. Selle sessiooni ajal rõhutas Marterbauer, et väljakutsetest saab ületada ja teostes oli topelteelarve. Ta kinnitas, et eelarve renoveerimine ei tohiks liigselt suurendada intressikoormusi ja minimeerida samal ajal majandusliku auru mõju. Ta rõhutab, et otsused tehakse Viinis ja mitte Brüsselis.

Eelarve konsolideerimise ja säästumeetmed

Schledlitz kritiseeris föderaalvalitsust ka ebapiisavate teenuste eest sellistes valdkondades nagu tervishoiu- ja pensionihüvitised. Tema arvates vastutab eelarveprobleemi eest Corona poliitika nagu Venemaa suhtes sanktsioonipoliitika. Marterbauer vastas, et eelarve renoveerimine oli föderaalse, osariigi ja kogukondade jaoks täielik ülesanne. 2023. aastaks kavandatakse kokkuhoiupakett 6,4 miljardit eurot ja 2026 8,7 miljardit eurot ning esimesed meetmed avaldavad.

2023. aasta ELi prognoosid on murettekitavad. WIFO hinnangul on majanduskasv -0,3 %, samas kui föderaalse hinnanguline föderaalne defitsiit on 3,3 % SKP -st. Föderaalvalitsus on juba otsustanud 2023. aasta tuludega seotud meetmete osas enam kui 890 miljonit eurot ning plaanib viia hariduse reformide ja kliimamuutuse kaotamise reformide väljaandmismeetmed vastavusse. Kuid Marterbauer rõhutab ka positiivseid arenguid, näiteks ehitustööstuses ja tarbija määras.

Prognoosid ja Outlook

Eelarve olukorra vaade on endiselt pingeline. Jaanuarist septembrini 2024 eeldatakse föderaalvalitsuse netofinantseerimise nõue hinnanguliselt 15,4 miljardit eurot. Samal perioodil suurendati makseid 13,1 %, mis on peamiselt tingitud suurenenud pensionikuludest ja uuest rahalisest võrdsustamisest. Samal ajal on sissetulekute arendamine, eriti müügimaksu ja kinnisvarasektoris, jäänud nõrgaks, näiteks l.

2024. aasta jooksul hinnatakse Maastrichti defitsiiti erinevalt: BMF -i eeldab kvooti 3,3 % SKTst, samas kui fiskaalnõukogu võtab kvoodi 3,9 %. Riigivõla intressimäär 2024. aastal on kõrgema puudujäägi ja madalama prognoosi kasvu tõttu hinnanguliselt 79,3 % SKPst.