Tuumaoht Ukrainas: IAEA hoiatab eelseisva katastroofi eest!

Tuumaoht Ukrainas: IAEA hoiatab eelseisva katastroofi eest!

Olukord Ukrainas on jätkuvalt murettekitav, eriti seoses tuumajulgeolekuga, arvestades jätkuvaid Venemaa rünnakuid. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi väljendas muret ohtliku olukorra pärast, mida sõjalised eskalatsioonid veelgi süvendavad. Kiievi visiidi ajal rõhutas Grossi vajadust IAEA alalise kohaloleku järele, et minimeerida tuumaõnnetuse ohtu. Alates eelmise aasta lõpust on IAEA töötajad registreerinud ka kõige intensiivsemad õhurünnakute häired.

Ukraina katab enam kui poole oma elektrivajadusest tuumaenergia abil, mistõttu on sealne tuumainfrastruktuur tohutult huvipakkuv. Euroopa suurim tuumajaam Zaporižžja tuumajaam on olnud Venemaa kontrolli all alates 2022. aastast ja suleti ohutuse huvides. President Volodymyr Zelensky kirjeldas Venemaa plaane see elektrijaam taaskäivitada ilma Ukraina koostööta "absurdse ja ohtlikuna". Ta rõhutas IAEA takistamatu kohaloleku olulist rolli rajatises.

IAEA väljakutsed

IAEA on olnud Ukraina tuumaelektrijaamade kaitsmisel ja jälgimisel võtmepositsioonil alates sõja algusest. Oma töö raames saadab IAEA regulaarselt ekspertide meeskondi Rivnes ja Hmelnõtskis asuvatesse reaktorikohtadesse. Samuti on ta alates 2022. aasta septembrist loonud alalise kohaloleku Zaporižžija tuumajaamas. Olukord on aga endiselt pingeline: sagedaste õhurünnakute tõttu pidid IAEA meeskonnad minema kuni kolm korda varjupaikadesse. Need väljakutsed rõhutavad piirkonna julgeolekuolukorra kriitilisust.

Samuti tõstis Grossi esile eelseisvaid ettevalmistusi Ukraina energiataristu rekonstrueerimiseks. Ukraina julgeolekujõud korraldavad regulaarselt õppusi tuumaelektrijaamade relvastamiseks võimalike rünnakute vastu. Siiski on muret, et läbirääkimised Zaporižži tuumaelektrijaama ümbritseva tsooni demilitariseerimise üle võivad jääda keeruliseks ja pikaks. Grossil on kavas ka sõit Moskvasse, et jätkata kõnelusi Vene poolega.

Globaalne reaktsioon ja tugi

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas NATO, toetab seda kriisi. NATO plaanib Venemaa ohu tõttu suurendada oma kaitsevõimet umbes 30 protsenti. See hõlmab tiibrakettide, droonide ja õhutõrjesüsteemide laiendamist. Saksamaa võtab vastu uued riiklikud planeerimiseesmärgid, et suurendada vägede arvu ja investeerida kaasaegsetesse relvadesse.

Lisaks on Suurbritannia teatanud, et tarnib 2026. aasta aprilliks Ukrainasse ligikaudu 100 000 drooni, mis tõstab sõjalise toetusprogrammi väärtuse kokku 415 miljoni euroni. See toimub Brüsselis Ukrainale antava abi teemalise 50 partnerriigi kohtumise kontekstis.

Keeruline geopoliitiline maastik, eriti mis puudutab tuumajulgeolekut ja sõjalist toetust Ukrainale, on jätkuvalt pingeline. Samal ajal kui IAEA jätkab tuumaelektrijaamade ohutusega tegelemist, on konfliktiolukorra areng piirkonna geopoliitilise stabiilsuse tagamisel kesksel kohal. Kaitseinstitutsioonid, nagu IAEA, mängivad katastroofilise tuumakriisi ärahoidmisel otsustavat rolli.