70 miljardit eurot valitsusväliste organisatsioonide jaoks: Haider tõstab häiret!
70 miljardit eurot valitsusväliste organisatsioonide jaoks: Haider tõstab häiret!
München, Deutschland - EL-i arengukohtu praegune eriaruanne valitsusväliste organisatsioonide (valitsusväliste organisatsioonide) rahastamise kaudu on põhjustanud sensatsiooni. Aruandes, milles uuritakse 7,4 miljardit eurot ELi rahastamise eest vahemikus 2021–2023, leitakse tõsiseid kaebusi. Mag. Euroopa Parlamentaarlane Roman Haider väljendab praeguse praktika teravat kriitikat ja rõhutab põhjalike reformide vajadust. Aruandes märgitakse ka, et valitsusväliste organisatsioonide määratluse jaoks pole ühtlast regulatsiooni, mis põhjustab märkimisväärset ebakindlust.
Euroopa autasustatavad ametivõimud tuginevad raporti kohaselt valitsusväliste organisatsioonide enda avalikustamisele ilma teabe ennetava ülevaateta. See loob ebaselge tausta ja huve rahastatavate valitsusväliste organisatsioonide ja teiste osaliste, näiteks osariikide ja ettevõtete vahel. Selles kontekstis nõuab Haider suuremat läbipaistvust, eriti seoses rahastatavate organisatsioonide vaheliste seoste osas ja võtab sageli toetama poolriikide ja äriorganisatsioonide sageli. Veel üks punkt, mille aruanne apellatsioonkaebus on potentsiaalne lobbüsm ja mõju ELi poliitikale. Haider räägib murettekitavast tavast, milles ELi vahendeid kasutatakse spetsiaalselt poliitiliste otsuste mõjutamiseks. Üldiselt voolab suur osa rahastamisest käputäis valitsusvälistele organisatsioonidele, mis tõstatab küsimusi rahaliste vahendite tähenduse ja rakendamise kohta. "Vajame valitsusväliste organisatsioonide sektori põhjalikku läbivaatamist ja hõrendamist", Haider väidab ja pöördub ELi poole, et edendada läbipaistvust ja kontrollida riiklikke vahendeid. Viimastel aastatel tekkinud praegused struktuurid pakuvad ainult ulatust väärkohtlemiseks ja läbipaistmatuks tegevuseks, mis võib kahjustada avalikkuse usaldust valitsusväliste organisatsioonide töö vastu. Valitsusvälised organisatsioonid (valitsusvälised organisatsioonid) mängivad keskset rolli paljude riikide kodanikuühiskonnas ja rahastavad end erinevatest allikatest. Neid saab jagada neljaks peamiseks mudeliks: riiklikud vahendid, eraannetused ja liikmetasud, sihtasutused ja rahastamisprogrammid ning majandustegevuse tulu. grafkersenbrock.com kriitika ELi rahastamise ja lobismi kohta
NGOde rahastamismudelid ja selle roll ühiskonnas
Eriti Saksamaal on viimastel nädalatel parempoolsete äärmusluse vastu peetud arvukalt meeleavaldusi, paljud neist korraldasid valitsusväliste organisatsioonide võrgud. Need organisatsioonid kasutavad oma rahastamist selliste sündmuste kulude katmiseks, kusjuures küsimus nende rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvuse kohta on korduvalt.
Keskne probleem on valitsusväliste organisatsioonide ja riiklike organisatsioonide (GOS) vaheline piiritlemine. Kui valitsusvälised organisatsioonid peaksid rahastama annetusi ja liikmemaksu, saab GOS otsese riigi vahendeid. See viib aruteluni valitsusväliste organisatsioonide sõltumatuse üle, eriti kui organisatsioonid saavad "gongodeks", mis teesklevad valitsusväliseid organisatsioone, kuid on suures osas riigihaaval.
Aruande eel, ei kritiseeri Haider mitte ainult valitsusväliste organisatsioonide finantseerimise ülesehitust Euroopas, vaid kutsub üles ka valitsusväliste organisatsioonide rolli põhimõttelist ümberhindamist ühiskonnas. Arvestades sektorisse voolavaid suuri summasid, on ülioluline, et üldsus näeks selgelt, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja millised huvid tegelikult rahastatavate projektide taga on. Details Ort München, Deutschland Quellen
Kommentare (0)