Akadeemiline vabadus: kas kõik on lubatud? Tim Henning paljastab tõe!

Akadeemiline vabadus: kas kõik on lubatud? Tim Henning paljastab tõe!

Filosoof Tim Henning heidab oma uues raamatus „Academic Freedom and Morality“ läbivaatavas analüüsis valgust sellele, miks peaks teadusel sageli olema vabadus uurida küsitavaid teooriaid. Ta kutsub üles kriitiliselt kaaluma moraalseid probleeme, mis võivad tekkida seoses teaduslike teesidega. Ajal, mil domineerivad kultuurisõjad ja emotsionaalsed debatid, nõuab Henning, et ideede ja teooriate teaduslikku paikapidavust ja mitte sotsiaalset aktsepteerimist kontrollitaks.

Henning nendib, et teadus peaks moraalsete vastuväidetega leppima ainult siis, kui „vea hind” on kõrge. See tähendab valeinformatsiooni või valede eelduste võimaliku negatiivse mõju kaalumist. Eelkõige toob ta välja Charles Murray vastuolulised geneetilised teesid kui näidet, kus moraalikriitika peaks olema lubatud, kuid mitte määrav teadusliku arutelu jaoks. Tema mõtisklused julgustavad meid mitte ohverdama hooletult akadeemilist vabadust denaripitraalsetele debattidele, vaid pigem vaatama neid diferentseeritult ja kasutama tarkust vaidlusi tekitavate teemade käsitlemisel.

Kriitika ja asjakohasus

Vaatamata sügavatele küsimustele ei ole Henningu raamat vastuoludeta. Kriitikud kurdavad näiteks, et puuduvad äratavad anekdootid või sidusad metafoorid. Keel tundub kohati kiirustav ja seda võib tajuda lihvimata. Sellegipoolest jääb raamat põnevaks, sest juhatab lugeja ette debati, millel on praegu suur tähtsus. Henningul õnnestub pakkuda selget vaatenurka väljakutsetele, millega teadus peab 21. sajandil tegelema. Ta kutsub lugejaid üles populistlikest süüdistustest distantseeruma ja hoopis arutlema teaduse piiride ja vabaduste üle.