COP30 kliimakonverents: Belemi plaani tulevik on ohus!

COP30 kliimakonverents: Belemi plaani tulevik on ohus!

Täna, 9. novembril 2025 algas Brasiilia linnas Belemis ÜRO 30. kliimamuutuste konverents. Kuupäev langeb Pariisi kliimakokkuleppe kümnendale aastapäevale, mis moodustab kliimakaitse ülemaailmse raamistiku. Konverents toimub üha kiireloomulises kontekstis, kuna ÜRO ja ekspertide raportid näitavad, et globaalsed jõupingutused globaalse soojenemise piiramiseks ei vasta seatud eesmärkidele. Vastavalt Kleine Zeitung rõhutas ÜRO peasekretär António Guterres oma avakõnes, et Pariisi kokkulepe ei ole saavutanud sooja piiri, mida maailm on saavutanud. 1,5 kraadi Celsiuse järgi.

Globaalse soojenemise edenemine peegeldub loodusõnnetuste sagenemises, mis põhjustavad laastavat kahju nii keskkonnale kui ka majandusele. Konverentsi eesmärk on töötada välja uusi viise, kuidas tõhusalt võidelda kliimakriisiga ja edendada ülemaailmset koostööd moto “Mutirão” all, mis tähendab ühist pingutust. Kuigi Pariisi kokkulepet peetakse edukaks, on siiani tehtud edusammud jäänud ebapiisavaks, nagu on rõhutatud [n-tv] artiklis (https://www.n-tv.de/wissen/Zehn-jahre-Pariser-Klimavertrag-Erehrung-trotz-Klimakritik-sichtbar-article26147913.html). 2015. aasta detsembris COP21 ajal 195 riiki allkirjastatud lepingu eesmärk on hoida globaalne soojenemine "palju alla" 2 kraadi Celsiuse järgi, ideaaljuhul 1,5 kraadi juures.

Globaalsed väljakutsed

Kuid praegune olukord näitab, et 1,5 kraadi eesmärki peetakse üha enam saavutamatuks. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel peavad osariigid edusammude saavutamiseks esitama iga viie aasta tagant uued ambitsioonikad riiklikud kliimakaitsetoetused (NDC). Viimane heitkoguste lõhe aruanne näitab aga, et seni võetud meetmed ei ole temperatuurieesmärkide saavutamiseks piisavad.

Valitsused üle kogu maailma, sealhulgas USA tagasivalitud president Donald Trumpi ajal, seisavad üha enam silmitsi siseriiklike väljakutsetega, mis on sageli ülimuslikud vajalikest kliimamuutustega seotud meetmetest. Parempoolsed natsionalistlikud liikumised paljudes riikides on vallandanud demograafilised muutused, kuid keskendumine ümberrelvastumisele ja majanduslikule stabiilsusele viib sageli kliimaprobleemi tähelepanuta jätmiseni.

Nendest väljakutsetest hoolimata tehakse edusamme. Taastuvenergia osakaal globaalses energiakasvus on järsult kasvanud ning elektriautode osakaal uutes sõidukites tõusis 2015. aasta 1 protsendilt 20 protsendile. Lisaks kavatsevad sellised riigid nagu India ja Hiina saada süsinikuneutraalseks vastavalt 2060. ja 2070. aastaks, mis näitab kasvavat mõtteviisi muutust.

Austria panus kliimakonverentsi

Austria liidupresident Alexander Van der Bellen konverentsil ei osale, mis on märk Euroopa riikide ebajärjekindlast osalemisest ülitähtsatel läbirääkimistel. Keskkonnaminister Norbert Totschnig ÖVP-st on aga läbirääkimiste teisel nädalal oodatud toetama Austria panust ülemaailmsete kliimaeesmärkide saavutamisse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Pariisi kokkuleppe kordaminekuid tähistatakse, on tee jätkusuutliku tuleviku poole pikk ja sageli täis takistusi. Guterres ja teised juhtivad häälekandjad rõhutavad tungivat vajadust teha ülemaailmselt koostööd, et kliimakriisiga toime tulla ja kokkulepitud eesmärgid saavutada.