Stocker ja Macron: surve EL -ile - turvalisus ja konkurents fookuses!

Stocker ja Macron: surve EL -ile - turvalisus ja konkurents fookuses!

Paris, Frankreich - Kantsler Christian Stocker (ÖVP) kohtus reedel Emmanuel Macroniga Pariisis Élysées. Visiidi sündmus oli töö, kus Kesk -Euroopa teemasid päevakorras oli. Arutletud punktide hulka kuulus ELi finantsplaneerimine perioodil aastatel 2028–2034, majanduslikku konkurentsivõimet, samuti küsimusi turvalisuse ja kaitse kohta. Veel üks oluline arutelupunkt oli Venemaa rünnakusõda Ukraina vastu ja praegune olukord Lähis -Idas. Stocker oli varem külastanud teisipäeval Rooma Itaalia peaministrit Giorgia Meloni ja kohtus juuni lõpus ka oma Saksamaa kolleegi Friedrich Merziga Berliinis.

Hiljuti aset leidnud ELi riigi- ja valitsuse juhtide tippkohtumine keskendus strateegilistele aruteludele. Kuigi keskenduti konkurentsivõimele, jäid kaitse järeldused ja olukord Ukrainas suures osas muutumatuks. Eelkõige põhjustas Ungari suhtumine Ukraina toetamisse liikmesriikide seas pingeid. Sellel tippkohtumisel ei mainitud Ukraina konkreetseid sõjalisi abivahendeid, nagu on sätestatud "Kallase kavas". Ukraina president Wolodymyr Selenskyj teatas ka videokõnest Venemaa viimastest rünnakutest ja stagneeruvatest rahukõnelustest. ELi juhtide seas oli ühtsust, et praegu ei olnud Ukraina osas tõelisi läbirääkimisi, mis jätkas olukorra keerukamaks muutmist.

praegused turvapoliitika arengud

Teema, mis võeti üles ka tippkohtumisel, oli ELi üldine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis on loodud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (GSVP) osana. See poliitika on kiiresti arenenud pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris. EL on alates 2003. aastast läbi viinud rohkem kui 40 operatsiooni ja missioone erinevatel mandritel. Lisaks on EL mobiliseerinud 11,1 miljardit eurot Ukraina relvajõudude toetamiseks, et toetada 2022. aastat. 202 -aastaseks on 202 eurot.

Strateegiline kompass turvalisuse ja kaitse jaoks, mis töötati välja 2021. aastal ja võeti vastu 2022. aastal, on mõeldud ka ELi julgeoleku tugevdamiseks. Eesmärk on hankida 2030. aastaks vähemalt 40% kaitsekaupadest. See on osa "Recerm Europe"/valmisoleku plaanist 2030, mis sisaldab ka 150 miljardit eurot. Kui EL liigub pidevalt tugevama ühise kaitsestrateegia poole, on oluline tähelepanu juhtimisele ja vastutusele GSVP -s.

Üldiselt seisavad ELi riigid silmitsi oma sõjaliste võimekuse kavandamise ja laiendamise väljakutsega, samal ajal kui nad tegelevad ka piirkonna stabiilsuse ja turvalisuse kallal. Eelseisvad arutelud ja poliitilised otsused on ELi tulevase rolli jaoks üliolulised globaalses julgeolekuetapis.