Hamas loovutab taas surnukeha: kadunud pantvangi müsteerium jääb alles!

Hamas loovutab taas surnukeha: kadunud pantvangi müsteerium jääb alles!

Teisipäeva õhtul andis Hamas taas säilmed üle Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele (ICRC). Need säilmed pärinevad pantvangilt, kelle isik on praegu ebaselge. Iisraeli armee kinnitas, et sai Gaza sektoris surnukeha sisaldava kirstu, mis viiakse tuvastamiseks Iisraeli kohtuekspertiisi instituuti. Hamas oli varem korduvalt säilmeid üle andnud, kuid need ei osutunud kadunud pantvangideks. Praegu on Gaza sektoris teadaolevalt kaheksa surnud pantvangi, sealhulgas kaks röövitud välismaalast Iisraelist. Sellest teatas [Kleine Zeitung](https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/aussenpolitik/20271097/hamas-uebergehen-weitere-leiche-im-gaza Strip).

Hamasi ja Iisraeli suhted ja konfliktid on ajaloos sügavalt juurdunud. Hamasi asutas 1987. aastal Ahmed Yassin esimese intifada ajal. End sunniitliku islamistliku Palestiina rahvusliku liikumisena pidav rühmitus on kontrollinud Gaza sektorit alates 2007. aastast. Selle sõjaline organisatsioon Al-Qassam Brigades vastutab arvukate rünnakute eest Iisraeli tsiviilelanike vastu. Iisrael ja paljud lääneriigid on klassifitseerinud Hamasi terroriorganisatsiooniks. Viimastel aastatel on Hamas kaotanud sõjalise võimekuse, peamiselt laastavate konfliktide tõttu Iisraeliga.

Konflikt ja praegused arengud

7. oktoobril 2023 põhjustas Hamasi massiline rünnak Iisraeli vastu umbes 1200 surma ning paljud iisraellased võeti pantvangi. See ründav agressioon tõi kaasa Iisraeli ränga sõjalise reaktsiooni Gaza sektoris, mis tõi hiljem kaasa humanitaarkatastroofid ja kümnete tuhandete palestiinlaste surma. ÜRO hinnangul on mõju Gaza infrastruktuurile ja tsiviilelanikkonnale olnud katastroofiline, põhjustades ulatuslikku ümberasumist. Väidetavalt sai surma üle 70 000 palestiinlase, peaaegu kõik tsiviilisikud, samas kui Iisrael sai ka oma sõdurite seas suuri kaotusi.

Hamas on aga jätkanud sõjalist vastupanu ja isegi värvanud hulgaliselt uusi võitlejaid. Enne 2023. aasta oktoobri rünnakuid kuulus rühmitusse hinnanguliselt 30 000 võitlejat, kellest Iisrael on 2024. aasta augusti seisuga tapnud üle 17 000. Vaatamata oma keerulisele olukorrale suutis Hamas 2025. aasta oktoobris astuda esimese sammu deeskaleerumise suunas, kui USA presidendi Donald Trumpi ja Iisraeli vastuvõtva Palestini vabastamiseni viis rahuplaan 2025. aasta oktoobris. vangid.

Kontekst ja pikaajaline väljavaade

Palestiinlaste sotsiaalne ja poliitiline toetus Hamasile näitab muutuvat suundumust. Kui toetus Gazas on viimasel ajal kahanenud, on liikumise toetus Läänekaldal kasvanud. Varasemad algatused Palestiina riigi tunnustamiseks on pälvinud üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu, eriti pärast seda, kui Ühendkuningriik tunnustas seda 2025. aasta septembris. Üks Hamasi pidevatest väljakutsetest on vähendada oma sõjalist haaret, täites samal ajal oma Gaza elanikkonna poliitilisi ja sotsiaalseid vajadusi.

Kokkuvõtvalt on näha, et olukord Gaza sektoris on jätkuvalt äärmiselt pingeline. Vastutus humanitaarhädaolukordade ning Hamasi ja Iisraeli vaheliste suhtluslainete eest on jätkuvalt rahvusvahelise diplomaatia keskne küsimus. BBC rõhutab, et Hamas on positsioneerinud end piirkondlikus konfliktis otsustava osapoolena, kelle strateegilistel otsustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii Gazas kui ka rahvusvaheliselt. Olukorra arengut tuleb vaadata, kuna piirkonnas jätkuvad geopoliitilised pinged.