Trump helistab Putinile telefoni teel: rahukatse Ukraina konfliktis!

Trump helistab Putinile telefoni teel: rahukatse Ukraina konfliktis!

USA president Donald Trump plaanib esmaspäeval, 18. märtsil 2025 kell 10.00 (16.00 CEST) telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Vestlus, mille Kremlist on juba kinnitust saanud, keerleb lisaks Venemaa käimasolevale Ukraina-vastasele agressioonisõjale ka oluliste kaubandusküsimuste ümber. Trumpi eesmärk on lõpetada üle kolme aasta kestnud konflikt, milles Ukraina kaitseb end lääne toel Venemaa sissetungi eest.

Trump on Putiniga 2025. aasta jaanuaris alanud ametiaja jooksul juba kaks telefonikõnet pidanud, üks veebruaris ja teine ​​märtsis. See on silmatorkav erinevus poliitilistest suhetest tema eelkäija Joe Bideni ametiajal, mil Washingtoni ja Moskva vahel valitses suures osas raadiovaikus. Vaatamata USA valitsuse vähendatud sõjalisele abile Kiievile on olukord endiselt pingeline.

Konflikti tagamaad

Konflikt Venemaa ja Ukraina vahel sai alguse pärast Maidani revolutsiooni 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi, mida rahvusvaheliselt peetakse rahvusvahelist õigust rikkuvaks. Seejärel lõid venemeelsed separatistid Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi, mis viis jätkuva sõjalise konfliktini. Ukraina välisminister Dmytro Kuleba kutsub NATO-t mitte tegema Moskvale järeleandmisi, Ukraina aga süüdistab Venemaad regulaarvägede paigutamises riigi idaossa. ÜRO hinnangul on alates 2014. aastast selles konfliktis hukkunud üle 14 000 inimese.

NATO on korduvalt kritiseerinud Ukraina piiril paiknevaid Vene vägesid, kus lääneriikide hinnangul on umbes 100 000 sõdurit, kui provokatiivset. NATO esindajad nõuavad nende vägede väljaviimist, Venemaa aga omalt poolt tajub NATO kohalolekut Ida-Euroopas ohuna ja taotleb julgeolekulepet, mis piiraks NATO vägede paigutamist piirkonda. Vladimir Putin on tõrjunud muret Venemaa sissetungi pärast kui alusetut ja rõhutanud, et Venemaal ei ole kavatsust Ukrainasse tungida.

Praegused arengud ja rahvusvahelised reaktsioonid

Arutelud Ida-Euroopa julgeolekuolukorra üle on alanud, kuid mõlemad pooled jäid oma seisukohtade juurde. Venemaa nõuab USA-lt kompromisse, samas kui Kreml annab mõista, et ei tagane oma nõudmistest, eriti seoses NATO laienemisega. Need vaidlused peegeldavad sügavaid pingeid, mis on viimase 14 aasta jooksul NATO ja Venemaa vahel kasvanud. Kuigi NATO jätab lahtiseks, et liikmekandidaadid on teretulnud seni, kuni pole lahendamata konflikte, näeb Venemaa Ukraina liitumist NATOga "punase joonena".

Pärast telefonikõnet Putiniga kavatseb Trump pidada kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja NATO liikmesriikide esindajatega. Rahvusvaheline üldsus ootab neid arenguid, mis võivad mõjutada piirkonna tulevast stabiilsust.