Majanduslikud hirmud Austrias: ELi usaldus ohtlikul madalseisul!

Majanduslikud hirmud Austrias: ELi usaldus ohtlikul madalseisul!

Nagu praegusest Eurobaromeetri uuringust selgub, näitab märkimisväärne osa Austria elanikkonnast Euroopa Liidu suhtes üles kasvavat skeptitsismi. See 26. märtsist 22. aprillini 2025 läbi viidud uuring näitab, et 56 protsenti austerlastest peab majanduslikku olukorda halvaks. Lisaks eeldab 40 protsenti küsitletutest olukorra halvenemist, mis suurendab üldist usaldamatust EL-i suhtes. Peaaegu pooled austerlastest ei usalda enam ELi institutsioone, samas kui kaks kolmandikku on ELi tuleviku suhtes optimistlikud, kuid peavad praegust olukorda ebarahuldavaks. EL-ist võõrandumise tunne kasvab, kuna paljud tunnevad, et blokk ei tegele nende julgeolekuvajaduste ja majanduslike väljakutsetega tõsiselt.

Sellele tajutavale võõrandumisele lisandub inflatsioon, majanduslik ebakindlus ja poliitilise jõuetuse tunne. Poliitiline eliit on Brüsseli suhtes optimistlik, samas kui elanikkond on ELis üha pettunud. Die Presse andmetel tunneb 78 protsenti eurooplastest, sealhulgas paljudest austerlastest muret EL-i julgeoleku ja kaitse pärast. Sisemajandus on surve all: sellele survele aitavad kaasa ülemaailmsed kriisid ja ELi institutsiooniline koormus.

Turvalisus ja majandusprobleemid

Eurobaromeetri uuring näitab küsitletute muredes üllatavaid sarnasusi. 60 protsenti austerlastest arvab, et riigi majandus on halb. See on osa suuremast trendist, mida võib täheldada mitte ainult Austrias, vaid ka teistes ELi liikmesriikides. Huvitaval kombel usaldab EL-i 54 protsenti küsitletutest, mis on eelmise aasta sügisega võrreldes väike tõus, 4 protsendipunkti. Sellest hoolimata jääb märkimisväärne enamus skeptiliseks. Küsitluses osalejad seisavad silmitsi keeruliste majandusprognoosidega: kolmandik eurooplastest ootab majandusolukorra halvenemist Euroopa ja 40 protsenti riigi tasandil.

Uuring näitab ka, et 86 protsenti vastanutest arvab, et tariifide tõus kahjustaks maailmamajandust. Sarnane protsent, 80 protsenti, toetab vastutariifide kehtestamist, kui teised riigid tõstavad EL-i imporditollimakse. Sellel on tohutu mõju usaldusele ELi vastu ja see võib kaasa tuua täiendavaid probleeme.

Optimism vaatamata raskustele

Vaatamata mainitud muredele on kahel kolmandikul ELi kodanikest liidu tulevikku optimistlik. Nagu teised aruanded näitavad, on 15–24-aastastel noortel suurim usaldus – 59 protsenti. europa.eu andmetel tunnistab 74 protsenti kodanikest end ELi kodanikena. See lahknevus optimistliku tulevikuhinnangu ja praeguste majandusmurede vahel loob aga eurooplastes keerulise meeleolu.

Kokkuvõttes nõuab olukorra keerukus, et ELi ei võetaks mitte ainult majandustegevuses osalejana, vaid ka stabiliseeriva tegurina. Jääb näha, kuidas poliitikakujundajad reageerivad elanikkonna kasvavale murele ja kas nad suudavad taastada usalduse ELi vastu.