Meinl-Reisinger nõuab eelarvekaoses selgeid numbreid – järjekordne kursimuutus?

Meinl-Reisinger nõuab eelarvekaoses selgeid numbreid – järjekordne kursimuutus?

23. novembril 2025 algatas uus valitsus föderaalsel tasandil selge kursimuutuse eelarvepoliitikas. Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleks sel aastal kokku hoida vähemalt 7,5 miljardit eurot. välisminister Meinl-Reisinger oli kriitiline pidevalt muutuvate eelarvenumbrite suhtes ja kutsus üles lõpetama pimedaks lendamise. Ta rõhutab, et puuduvad riigid, kes esitaksid selgeid ja kumulatiivseid arve Maastrichti kriteeriumide järgimise kohta.

Valitsuse keskseks murekohaks on stabiilsuspakt, mis reguleerib liidumaade võlavõimalusi ja mis tuleb Euroopa Liidule esitada aasta lõpuks. Eelmisel valitsusel ei õnnestunud stabiilse pakti läbirääkimistel, mida Meinl-Reisinger kritiseeris kui vastutustundetust.

Stabiilsuspakt ja selle tähendus

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis põhineb ELTL artiklil 126 ning määrustel (EÜ) nr 1466/97 ja nr 1467/97, ​​on mõeldud euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Peamisteks nõueteks on eelarvepuudujääk maksimaalselt 3% SKPst ja riigivõlg maksimaalselt 60% SKPst. Pakti tugevdamiseks peavad eurotsoonis osalevad riigid esitama igal aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammid, kus peatse puudujäägi ületamise korral on oluline roll Euroopa Komisjoni hoiatustel. Siin Oluline on see, et tegelike ülemääraste ülemääraste ülemääraste summade suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust koos võimalike sanktsioonidega trahvidena.

Meinl-Reisinger kritiseeris ka suuri kulutusi nii föderaal- kui osariigi tasandil. Tarbetuid kulutusi võib täheldada eelkõige Steiermarkis. Uue stabiilsuspakti kavandatav keskne punkt on topelt- ja kolmekordse rahastamise keeld, mis on mõeldud vaidlusi tekitavate probleemide lahendamiseks, et rahalisi ressursse paremini hallata.

Reformid ja tuleviku väljakutsed

Stabiilsuspakti viimane reform viidi läbi 2024. aastal ja selle eesmärk oli veelgi piirata uut võlga ja koguvõlga euroriikides ning kehtestada selged regulatsioonid kulutuste kohta. Liikmesriigid peavad esitama oma majandus- ja finantspoliitilise strateegia järgmiseks 4-5 aastaks, kusjuures aastane puudujäägi piirmäär ei tohi taas ületada 3% SKPst. Kulutusraja põhimõte rõhutab lisaks strateegiliste investeeringute tähtsust, tugevdades samal ajal liikmesriikide omavastutust.

Teises kriitilises märkuses lükkas Meinl-Reisinger tagasi Hackeri süüdistused eelarveeesmärkide kui "neoliberaalsete mudelite" tagasilükkamises ja andis mõista, et kaitsekulutuste erandit Maastrichti kriteeriumide alusel tuleks toetada. Kaubanduskoda nõuab ka reservidele ligipääsu ja kojamaksu alandamist, et vähendada ettevõtete palgakulusid.

Selle tervikliku tegevuskavaga võtab uus valitsus otsustava lähenemise finantsstabiilsuse tagamisele ja vajalike reformide elluviimisele, hoides samal ajal silma peal EL nõuetega seotud väljakutsetel.