Uus ELi abi: võitlus puhta tööstuse või keskkonnakaitse illusiooni eest?

Uus ELi abi: võitlus puhta tööstuse või keskkonnakaitse illusiooni eest?

27. juunil 2025 võttis Euroopa Komisjon Clean Industrial Deal (CISAF) raames vastu uue riigiabi raamistiku. Selle sammu eesmärk on suunata avalikkuse toetus keskkonna ja tööstuse üleminekule Euroopas. Eelkõige keskendutakse taastuvenergia kasutamise laiendamisele ja puhaste tehnoloogiate edendamisele. Raamistik asendab alates 2022. aastast eksisteerinud ajutist kriisijuhtimise ja ümberkujundamise raamistikku (TCTF).

Uued riigiabi eeskirjad sisaldavad rangeid nõudeid, eelkõige taastuva vesiniku, energiatõhususe ja vähese heitega tootmistehnoloogiate osas. Eesmärk on toetada vesiniku kasutamist, mida saadakse tuule- ja päikeseenergiast. Lisaks tuleb avalikke vahendeid kasutada nii, et rohelisse üleminekusse voolaks vähemalt 50%. Eelistatakse projekte, mis parandavad materjalitõhusust. Cleantechi tootjad peavad negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks kasutama vähesaastavaid tootmistehnoloogiaid.

Kriitilised punktid ja väljakutsed

Vaatamata edusammudele väljendavad eksperdid muret uute suuniste pärast. Nii teatatud EcoNews et keskkonnakulud ei ole piisavalt arvesse võetud ja jätkuvalt on võimalik anda riigi ressursse saastajatele. Lisaks ei peeta raamistikku piisavalt rangeks, et tagada ELi kliimaeesmärgid, kuna investeeringud fossiilgaasi on endiselt lubatud.

Teine kriitiline punkt on see, et sellised tehnoloogiad nagu tuumaenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine (CCS) on abikõlblikud, samas kui CCSi nõuded ei taga, et neid kasutatakse ainult viimase võimalusena. Hinnaalandusmeetmed kehtiksid olenemata energiaallikast, mis tekitab muret konkurentsi moonutamise pärast. Sotsiaal- ja ringmajanduse eesmärgid ei ole siduvad ja neid on raske ellu viia.

Eesmärgid ja turustrateegiad

Uue abiraamistikuga taotleb EL üldist eesmärki toetada üleminekut süsinikdioksiidivaba tööstuse suunas. Eur-Lex rõhutab, et Euroopa tööstust ei tuleks mitte ainult dekarboniseerida, vaid ka reindustrialiseerida ja uuendada, et tugevdada kontinendi vastupanuvõimet. Eeldatakse, et ELi majandus on 2050. aastaks täielikult süsinikdioksiidiheitest vabastatud, samas kui 2040. aastaks on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90%.

See nõuab märkimisväärseid iga-aastaseid 480 miljardi euro suuruseid investeeringuid energeetikasse ja tööstusinnovatsiooni. Konkurentsivõime tugevdamiseks edendatakse puhaste tehnoloogiate ja toodete juhtivate turgude arengut. Keskne algatus on taastuvenergia laiendamine ja puhaste tehnoloogiate tootmisrajatiste loomine ELis.

Komisjon on juba algatanud samme erakapitali kaasamiseks ning rahastamisvõimaluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Meetmete elluviimise toetamiseks on mõeldud puhta energia laiendamise "kiirtee". Samuti toetume puhta industrialiseerimise eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelistele partnerlustele.

Uued abiraamistiku regulatsioonid peavad kehtima 31. detsembrini 2030 ja sisaldavad selgeid juhiseid riskide vähendamiseks puhta energia projektidesse investeerimisel. Lisaks saavad liikmesriigid pakkuda elektrikulude toetusi energiamahukatele tarbijatele, kes investeerivad dekarboniseerimisse. EL järgib integreerivat lähenemisviisi, et jätkusuutlikult ületada tööstussektori väljakutsed ja luua keskkonnasõbralik tulevik.