EL-i tippkohtumine: Merz soovib kaubanduslepet, kuid kas on mingeid otsuseid?

EL-i tippkohtumine: Merz soovib kaubanduslepet, kuid kas on mingeid otsuseid?

EL-i riigipead ja valitsusjuhid kohtusid 26. juunil 2025 Brüsselis tähtsal tippkohtumisel, kus domineerisid arvukad teemad. Fookuses olid toetus Ukrainale, olukord Lähis-Idas, aga ka küsimused rände ja tollikonflikti kohta USA-ga. Kas sellele koosolekule järgneb ka käegakatsutavad otsused, jäi aga oodata. Nii teatatud vienna.at et Venemaa-vastase 18. sanktsioonipaketi osas ei tohiks teha konkreetseid otsuseid, mis tekitas teatud muret.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz, kes osales oma esimesel sellelaadsel tippkohtumisel, rõhutas küsimuste kiireloomulisust. Ta toetas Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyeni tema püüdlustes tõsta Euroopa konkurentsivõimet ja edendada kaubanduslepingut USAga. 9. juuliks tuleb jõuda kokkuleppele, et vältida USA kõrgeid tollitariife EL-i ekspordile, hoiatasid Merz ja Luksemburgi peaminister Luc Frieden.

Kaubandusläbirääkimised ja sõjaline toetus

Tippkohtumise keskmes oli ka Ukraina täielik toetus, president Volodymyr Zelenskyj liitus video vahendusel. EL kavatseb jätkata sõjalist ja majanduslikku abi, mida enamik liikmesriike peab hädavajalikuks. Belnagia peaminister Bart De Wever rõhutas USA ja Euroopa erimeelsusi seoses Ukrainaga, mis koormab EL-i manööverdamisruumi. Lisaks analüüsiti konkreetselt energeetika- ja pangandussektorile mõeldud 18. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi võimalikke mõjusid. nagu ZDF teatas.

Märkimisväärsed pinged ilmnevad ka Lähis-Ida konfliktis: EL-i auditiaruandes süüdistati Iisraeli ELiga sõlmitud assotsiatsioonilepingu rikkumises seoses tegevusega Gazas. See tõi kaasa mõned ELi riigid nõudsid lepingu peatamist. Kuid sellised riigid nagu Austria ja Saksamaa võtsid selliste meetmete vastu sõna, nagu märkis Austria kantsler Christian Stocker. Ka Iiri peaminister Micheál Martin kutsus üles lõpetama vägivalda Gazas, Sloveenia peaminister Robert Golob aga ähvardas minna üksi Iisraeli vastu, kui tippkohtumisel selget vastust ei anta.

Rändepoliitika ja jätkusuutlikud strateegiad

Euroopa Liit seisab jätkuvalt silmitsi rändepoliitika väljakutsetega. Ungari peaminister Viktor Orbán väljendas EL-i rändereeglite tagasilükkamist ja kutsus üles võtma karmimaid meetmeid. Intensiivsed arutelud olid varjupaigasüsteemi reformimise, tagasisaatmisreeglite ja kolmandatesse riikidesse väljasaatmiskeskuste rajamise üle. Riigipead ja valitsusjuhid näitasid üles ka huvi kaitsevõime parandamise vastu, mida peeti kõrgeks prioriteediks eelkõige NATO tippkohtumise kontekstis, kus otsustati tõsta kaitsekulutusi 5 protsendini SKTst.

Lõpuks arutati tippkohtumisel ka edasisi Venemaa-vastaseid sanktsioonipakette, mille üksikasju võidakse lähiajal käsitleda, et suurendada survet riigile ja rakendada meetmeid sanktsioonidest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks. Need kaalutlused on osa käimasolevast ELi vastusest Ukraina sõjalisele konfliktile, mis toimub juba neljandat aastat. Lisateavet Venemaa majanduse võtmesektoreid mõjutavate 16. sanktsioonide paketi kohta leiate aruandest luxembourg.representation.ec.europa.eu.