Heroldstatt kasutab viimast võimalust BSA ala laiendamiseks!

Heroldstatt kasutab viimast võimalust BSA ala laiendamiseks!

Heroldstatti omavalitsus on otsustanud liita suured alad Švaabialbiini biosfääri piirkonda (BSA). Kohalik volikogu astus selle olulise sammu napi häälteenamusega, muutes Heroldstatti üheks viimaseks omavalitsuseks, kes suudab veel piirkondi BSA-sse integreerida. See laiendus suurendab pindala ligikaudu 85 000 hektarilt 121 000 hektarile, mis on omavalitsustele viimane võimalus selles olulises projektis osaleda.

Heroldstatti kohalik volikogu on lisapinna lisamisega tegelenud peaaegu viis aastat. Kodanikuküsitlus viidi läbi 2021. 2024. aasta veebruaris kinnitas volikogu lõpuks valla piirangumetsad, mis on vajalikud BSA liikmeks olemiseks “tuumikvöönditena”. Ajalooliselt kuulus Heroldstatt juba Breithüleni linnaosa kaudu BSA-sse, kuid need laienemised on kogukonna edasise arengu jaoks üliolulised.

Suur huvi valdade poolt

Heiner Scheffold, Alb-Donau linnaosa piirkonna administraator, rõhutab paljude omavalitsuste huvi biosfääri piirkonna eeliste jagamise vastu. See meenutab BSA algust, mida UNESCO tunnustas 2009. aastal. Tol ajal oli Alb-Donau linnaosa üsna ettevaatlik, samas kui Reutlingeni piirkond võttis osa sellest kohe. Käimasolevas 2023. aasta laienemisvoorus paluti 26 linnal ja vallal oma valdkondi panustada. Tulemus oli muljetavaldav: 17 omavalitsust, kellega ühendust võeti, näitas üles huvi 16, sealhulgas kuus uut omavalitsust, kes sooviksid ühineda.

Siiski tekitas muret Heroldstatti hääletus. Üks volikogu liikmetest Alexandra Friedrich küsis, kas kogukonnal oleks võimalik uuesti BSA-st lahkuda. Scheffold rahustas liikmeid, selgitades, et kuigi teoreetiliselt on lahkumine võimalik, pole seda kõigi nende aastate jooksul kordagi juhtunud. Kogu asi on vabatahtlik ja ükski omavalitsus ei ole sunnitud BSA-sse jääma.

Skeptilisus vastuolulise teabe tõttu

Teine teema, mis arutelus üles kerkis, on talurahva mure. Nõunik ja põllumees Andreas Füll rääkis murest EL-i poolt taimekaitsevahendite kasutamise võimalike piirangute pärast. BSA büroo juht Achim Nagel andis mõista, et sellised regulatsioonid ei puuduta biosfääri alasid, vaid teisi kaitsealasid. Selle segaduse põhjustas Baden-Württembergi ministri Peter Hauki eelmisel suvel tehtud eksitav avaldus.

Scheffold rõhutas, et EL-i nõuded mõjutavad põllumajandust tervikuna, mitte konkreetselt biosfääri piirkondi. Ta tõi välja, et võimalik karmistamine ei toimu biosfääri aladest lähtuvalt, vaid läbi muude juhiste, näiteks taimestiku ja loomastiku elupaikade direktiivi. Biosfääribüroo juhataja asetäitja Tobias Brammer lisas, et BSA toetaks põllumajandustegevust, kui kehtestataks uued eeskirjad, mis nende rakendamist hõlbustaksid.

Ametlik otsus maa liitmiseks tehti napi tulemusega kuus häält viis vastu. Schulted Michael Weber kirjeldas seda hääletust demokraatlikuna, isegi kui tulemus oli lähedane. Otsus saada biosfääri kaitseala osaks on Heroldstatti jaoks väga oluline, kuna see võimaldab kogukonnal kasutada liikmesusega seotud tulevasi võimalusi.

Paljud peavad Heroldstatti otsust oluliseks arenguks Švaabi-Albi biosfääri piirkonnas. Põnev on näha, kuidas piirkond lähiaastatel areneb ning millist mõju avaldavad uued regulatsioonid kogukondadele ja nende põllumajandusele. Selle teema kohta lisateabe saamiseks vaadake praegust aruannet aadressil www.schwaebische.de.